Eestlannad sattusid Ameerikas katastroofi keskmesse

Merle Liivand (ees keskel) koristamas koos teiste avamereujujatega prügist Biscayne'i lahte Lõuna-Floridas, kus nüüd on hukkunud miljonid kalad. Foto: Erakogu

Eesti ujuja ja hüdrobioloog on kahel viimasel nädalal pidanud oma silmaga tunnistama kohutavat olukorda, millist Ameerika suvitus-Mekas Floridas ei ole veel kunagi varem nähtud. Nad ei ole käed rüpes pelgalt kõrvaltvaatajaks jäänud.

Maske, neid, mis peaks koroonaviiruse eest kaitsma, on nüüd tõesti kõikjal. Isegi ookeanis. Merle Liivand, kes oli valmistunud juba kevadest saadik selleks, et püstitada Eesti taasiseseisvumispäeval maailmarekord 20 kilomeetri merineitsiujumises – andes hoogu üksnes jalge otsa kinnitatud uimega, käsi kasutamata –, hakkas Ameerikas Florida vetes treenides maske hulpimas nägema juba aprillis. Ja mitte ainult maske; ta kohtas vees ka kummikindaid.

Need olid märgid, et peagi võib Atlandi ookeani rannikul oodata midagi hullemat. Sest ükskõik kui palju Liivand koos teiste ujujatega aastate jooksul suure ja kuulsa kuurortlinna Miami vetest prügi kaldale pole toonud, rämpsu pealetungile piiri panna pole nad suutnud. Nädala eest korraldasid 69 entusiasti Biscayne’i lahe ääres koristustalgud. See on laht, õigemini küll laguun – 56 kilomeetrit pikk ja kuni 13 kilomeetrit lai –, kus Liivand kavatseski oma maailmarekordiürituse ette võtta. Kolme tunniga kogusid talgulised lahest kokku ligi tonni igasugust prahti. «Iga päev on läinud prügiga aina hullemaks,» ütleb Liivand.

Ometi tuli see, mis vaatas lahes vastu eelmise nädala algul, üllatusena. Vastiku üllatusena.

Liivand harjutas üle-eelmisel esmaspäeval basseinis, kui sai sõpradelt, kes käisid ujumas avavees, äreva sõnumi: tulgu ruttu randa, seal on midagi lahti, kõikjal