:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2020/08/27/13303463t1h2270.jpg)
Tuleval esmaspäeval avaldab statistikaamet viimase aja ühe oodatuima majandusnäitaja, teise kvartali SKT languse. Eksperdid ennustavad Eestile kõva laksu, kuid mitte nii hullu kui mujal Euroopas.
Selle aasta teine kvartal (aprill–juuni) oli maailma ja Eesti ajaloos enneolematu. Maad võttis koroonapandeemia, mis sundis inimesed järsult koju ja sulges terveid majandusi. Tulevik oli täiesti ebakindel. Analüüsimajad koostasid majanduslanguse stsenaariume, mis võisid omavahel erineda mitu korda.
Niivõrd halva nähtavuse korral on prognoosimine mõistagi keeruline, sarnanedes rohkem ennustamisega. Küll aga söandavad suuremate pankade peaökonomistid pakkuda, et Eesti teise kvartali SKT langus jääb alla nii eurotsooni kui ka Euroopa Liidu omale. Rääkimata muidugi eelmisest kriisist: Eesti majandus kukkus näiteks 2009. aasta kolmandas kvartalis ajaloolised 19,2 protsenti.
Lootust sisendavad naaberriigid
Eesti suurematest pankadest oli kõige optimistlikum LHV. Panga majandusanalüütik Kristo Aab prognoosis teiseks kvartaliks 8,5-protsendilist langust. Miks just selline arv?
Aab tugines hinnangu andmisel eratarbimise ja ekspordi statistikale. Teda üllatas, et inimesed jätkasid pandeemia tippajal peaaegu samas mahus poodlemist kui varem. «Näiteks jaekaubanduses kahanes müük vaid paar protsenti,» märkis analüütik.
:format(webp)/nginx/o/2020/08/27/13303400t1haeef.jpg)
Suurem kukkumine oli mõistagi toitlustuses ja muude vaba aja teenuste tarbimises, mis olid nakkusohu tõttu pikemat aega suuresti häiritud. Kuna restoranide, hotellide ja vaba aja teenuste tarbimine moodustab eratarbimise kulutustest ligikaudu 15 protsenti, annavad sealsed raskused kindlasti end tunda ka lõplikus SKT näitajas.
Aab rõõmustas selle üle, et ettevõtete ekspordilangus polnud nii ränk, kui esiti kardeti. «Eesti tööstus pidas esimesele šokile hästi vastu ning kindlasti aitas kaasa, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite juures jäi viiruse levik Euroopa kontekstis siiski tagasihoidlikuks,» sõnas ta.
Suurpankadest oli kõige optimistlikum LHV, kelle majandusanalüütik Kristo Aab prognoosis teiseks kvartaliks 8,5-protsendilist langust.
LHV majandusanalüütik julges eeldada, et kuna kaupade ja teenuste import kukkus teises kvartalis rohkem kui eksport, võis kaubavahetuse kogumõju olla SKT-le koguni positiivne.
SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor prognoosis üheksaprotsendilist langust. Ta rõhutas, et kvartali andmete ennustamine on Eesti majanduse väiksuse tõttu üsna tänamatu töö, eriti nii segasel ajal nagu praegu. «Loomulikult on selge, et midagi head ei ole oodata,» tunnistas analüütik.
:format(webp)/nginx/o/2020/08/27/13303399t1h450e.jpg)
Ainus lohutus on Nestori sõnul see, et Eesti langus jääb alla euroala keskmise. Lootust annavad selleks nii meie enda majandusnäitajad kui ka lähinaabrite ja ekspordipartnerite juba avaldatud SKT arvud: Soomes piirdus teise kvartali majanduslangus 5,1, Lätis aga 9,6 protsendiga.
Nestor tõi Eesti tugevustena välja, et eratarbimine oli kogu aeg üleval. Kukkumine jaekaubanduses piirdus üksnes aprilliga, hiljem kasv taastus. «Samuti pole tööstustoodangu langus teises kvartalis kõige hullemate killast,» ütles ta.
Riigid seisavad stardipaku taga
Nii Luminor kui ka Swedbank pakuvad teiseks kvartaliks 10-protsendilist majanduslangust. Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina nimetas suurimateks murekohtadeks tööstussektori ja ekspordi langust. «Tööstussektori tootmismaht vähenes teises kvartalis 14 protsenti, mis oli näiteks Läti, Leedu ja Soome võrdluses kõige tugevam,» tõi ta välja ohukoha.
:format(webp)/nginx/o/2020/08/27/13303401t1h7d45.jpg)
Suure löögi andis ka välisturistide vähenemine. Teises kvartalis käis neid Eestis tervelt 79 protsenti vähem kui aasta varem. Sellel on jällegi väga tugev mõju eratarbimisele. Näiteks eelmisel aastal moodustasid välismaalaste ostud kogutarbimisest 12 protsenti.
/nginx/o/2020/08/27/13303397t1h1220.jpg)
Teist nii viletsat kvartalit Mertsina arvates tänavu ei tule. «Paljud majandusnäitajad ja kindlustunne paranevad,» süstis ta optimismi.
Kuid mööda ei saa vaadata ka riskidest. «Taastumist võivad pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine ja meie kaubanduspartnerite nõudluse oodatust aeglasem paranemine,» ütles Swedbank Eesti peaökonomist.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm usub, et Eesti teise kvartali langus jääb euroala keskmisest väiksemaks ning on võrreldav Saksamaaga. Lisaks eespool kõnelejate põhjendustele tõi ta eraldi välja, et Eesti sai viiruse ohjeldamisega hästi hakkama. Meie langust aitavad väiksemana hoida ka majanduse hea tasakaal ja väike riigivõlg. «Eelnevate aastate kiire kasv ei ole toimunud välisvõla arvelt,» tunnustas ta.
/nginx/o/2020/08/27/13303398t1h1a60.jpg)
Palm on tulevikku vaadates optimistlik. Tema sõnul aitab kiirele taastumisele kaasa massiivne rahatrükk, mis hakkab peagi reaalmajandusse jõudma. Selle raha eest hakatakse muuhulgas ehitama teid, maju ja tehaseid.
Luminori peaökonomist näeb lahenduse ühe osana ka panku, kes tahavad hakata laenuportfelli kasvatama. «Majanduse seis kolmandas kvartalis on juba oluliselt parem,» uskus ta.
Küll aga on kõik riigid nüüd stardipaku taga ja hakkavad heas mõttes konkureerima, kes kiiremini taastub. «Saame näha, kas enim langenud majandused suudavad kiiremini kaotust tagasi teha või mitte. Näeme ka seda, missugused majandusabi meetmed on toiminud efektiivselt ja missugused mitte,» sõnas Palm ootusärevalt.
Eesti sörgib teistel sabas
Eesti on üks viimaseid riike Euroopas, kes avaldab teise kvartali SKT andmed.
Eurotsooni majandus (Eestit pole sisse arvestatud – toim) langes aprillist juunini 15 protsenti ja Euroopa Liidu oma 14,4 protsenti. See on suurim kukkumine alates 1995. aastast, mil hakati andmeid koguma.
Suurima paugu sai Hispaania majandus, mis kukkus teises kvartalis 22,1 protsenti. Järgnesid Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal, kus oli langus vastavalt 19, 17,3 ja 16,5 protsenti.
«See on ehmatav langus, aga täiesti mõistetav, sest majandus oli märkimisväärse aja sellest kvartalist suletud,» lausus ING panga vanemökonomist Bert Colijn tulemusi kommenteerides.
Esimeses kvartalis kahanes Eesti majandus 0,7 protsenti. Koroonaviiruse mõjud seal veel oluliselt ei kajastunud.