Otse Postimehest ⟩ Reinsalu Läti kriitikast: Eesti ei ole rikkunud Balti mulli kokkuleppeid

Välisminister Urmas Reinsalu lükkas Postimehe otsesaates ümber Läti süüdistuse nagu oleks Eesti nõndanimetatud Balti mulli tingimustest ühepoolselt taganenud.

Intervjuu salvestati reedel kell 13, enne Läti valitsuse otsust mitte kohaldada laupäevast Eestile karantiininõuet.

Läti väidab, et Leedu ja Eesti on nõndanimetatud Balti mulli tingimustest ühepoolselt taganenud. Millistest tingimustest on Eesti siis taganenud?

Balti mull sündis tegelikult Eesti ettepanekul. Suures plaanis oli kaks põhimõttelist reeglit: kokkulepitud ühine mõõdik, mille alusel eneseisolatsiooni kohaldatakse ja reisilendude piiramine. Eesti on nendest reeglitest kinni pidanud ja ma lükkan selle osunduse tagasi. 

Kindlasti on riigid rakendanud oma sisemisi reegleid. Aga mis puudutab valitsuse otsust lendude osas, siis teavitasime sellest Läti kolleege. Võtsime vastu otsuse, et lubada teatud kriitilistest kohtadest oma lende ja seda on kritiseeritud. Samas, möödusid mõned päevad ja tegelikult Läti võttis samuti vastu otsuse muuta lennureiside lubamise liberaalsemaks. 

Minu hinnangul on Balti mull hästi toimunud. Minu ettepanek oli Balti riikides hoida karantiini kehtestamisele embargo ja oleksime püüdnud ühiselt leida reegleid, kuidas seda (Balti mulli - toim) reformida. Läti valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi. Aga kõik kolm riiki on valmis arutama uue Balti mulli mudeli üle ja arutelud selles osas käivad.

Põnevam aspekt on see, et Terviseameti ametlikul hinnangul on Eestis haigestumus 100 000 inimese kohta 15,98. Selle loogika alusel on näitaja alla 16 ja Lätil ei peaks järgmisel nädalal olema Eestile põhjust karantiini kohaldada. Ümardamise loogika on loomulikult Läti enda otsus.

Kas ühel hetke Läti eneseisolatsiooninõue Eestist saabujatele siiski tuleb?

Läti poolt kohaldatakse see nõue siis, kui viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on üle 16. Nii kaua, kui me ei ole Balti riikide vahel leppinud kokku mõnda teist süsteemi, siis tõesti rakendatakse eneseisolatsiooninõuet. Ma loodan, et saame kokkuleppele ennekõike töötavate või riigist läbi sõitvate inimeste puhul. Juhul kui see nõue kehtestatakse ja inimene tahaks minna näiteks Lätti karastusjooke või midagi muud ostma, siis see reis kestab teoorias 14 päeva.

Milline võiks olla nõndanimetatud Balti mulli uus mudel?

Uus mudel peaks ühtlustama poliitika, mis puudutab otselende ja seaks karantiini alternatiiviks testimise. Eesti hakkas seda teisipäevast tegema. Tutvustasime seda ka Balti kolleegidele. Ma arvan, et sellel ei ole tegelikult Euroopas alternatiivi, kui peame selle viirusega kõrvuti elama. 

Peaksime üle vaatama ka selle ühise numbri – 16, mis täna on mehaaniline. Mõistlik oleks leida kas ühtsem number või teha seda kuidagi «ujuvamalt». 

Selge on see, et meil võib tekkida paradoksaalne olukord, kus näiteks Balti riikides need numbrid kerkivad ja sunnime inimesi karantiini jääma tulles riigist, kus tegelikult on meist madalam viirusesse nakatumise tase. Nii tekiks sürrealistlik olukord.

Nüüd peavad kolme riigi terviseeksperdid looma sellise tervemõistusliku mudeli, sest koroonaviirus püsib meiega pikalt. Ennekõike Baltimaades vajame inimestele liikumisvõimalusi. See on psühholoogilise tähtsusega, aga kahtlemata ka väga praktiline majandushuvi.

Üleeuroopaline keskmine nakatumise näitaja on 40 ringis...

Jah, mõned nädalad tagasi oli Euroopa keskmine 16, aga see on kerkinud mõne nädalaga 46-le. Mõne erandiga on kõigis riikides viirus kiiresti levinud. Ma arvan, et põhjuseks on loomulikult august – inimesed on käinud puhkustel ja nüüd naasevad koju. See on ka põhjus, miks välisministeerium korrigeeris reisihoiatust. Meie üleskutse on hoiduda vältimatu vajaduseta igasugusest riigipiire ületavast liikumisest. 

Kui üleeuroopaline keskmine näitaja on üle 40, siis kas Balti mulli uue mudeli järgi võiks eneseisolatsiooni mõõdik olla kõrgem, näiteks 20?

Ma arvan, et see on tervishoiuekspertide arutelu koht. See number 16, mis võeti Euroopa Liidu soovitusel aluseks suvel, on siiski kokkuleppeline. Näiteks Saksamaal on piiriks nakatumise määr 50, mida peetakse nii-öelda riskantseks ohupiirkonnaks. Me võiksime Baltimaades võtta aluseks ühise seisukoha, mis arvestab tegeliku reaalsusega. 

Teiseks on Eesti huvitatud sellest, et üle Euroopa oleks sarnane käitumisloogika, et vältida täielikku piiride sulgemist.

Kas ja kuidas oleks võimalik Baltimaades viirusega võitlemise meetmeid ühtlustada?

Siin on kaks aspekti. Balti mulli loogika seisnes selles, et me ei reguleerinud riigisiseseid protseduure. Mõte oli selles, et panime paika reeglid kolmandatest riikidest tulijate suhtes. Suures plaanid on viiruse levikust sõltuvalt tehnilised reeglid olnud sarnase iseloomuga, olgu siis Balti riikides või Euroopas laiemalt. Ma arvan, et põhiline arutelu tuleb siiski sellest, kuidas väljastpoolt Balti riikidesse tulijaid kohelda ja millised võiksid olla uued reeglid.

Milline oleks Balti mulli lõhkemise mõju Eesti majandusele?

Teises kvartalis avaldas Eesti majandusele suurt mõju just välisturistide ära kukkumine. Ainuüksi teises kvartalis jäi Eestil saamata 400 miljonit eurot. Loomulikult see pidurdaks Lätist saabuvat turismi ja sellel oleks negatiivne tulemus.