Hansaplanti aednik Hanna selgitab: 7 levinud viga, mida tehakse elupuuheki rajamisel

Hansaplant
Copy
Foto: Hansaplant

Elupuud on hinnatud hekitaimed tänu nende vähenõudlikkusele ja tihedale võrale, mis on aastaringselt roheline. Samuti on mõned elupuu sordid suhteliselt kiire kasvuga, et luua aeda privaatsust loov hekk. Aianduskeskus Hansaplant aednik Hanna jagab levinud vigu, mis tehakse elupuude valikul ja istutamisel.

1. Valitakse soodsa hinnaga hekitaimed

Soodsam hind tähendab tihti ka kehvemat taime kvaliteeti. Soodsa hinnaga hekitaimede juurepall ei ole tihti puu kõrgusega proportsioonis. Samuti on väikese juurepalliga taimede loomulikku juurekava rikutud. Sellistest taimedest ei kasva ilus ja tihe hekk ning väljasuremus on tihti väga suur.  Soodsama hinna taimele annab ka see, kui neid ei ole piisavalt palju puukoolis kärbitud - mida vähem on taime lõigatud, seda hõredam ja vähemate harudega on istik. Ilusa heki rajamiseks vali kvaliteetsed hekitaimed, mille juurepall on puu kõrgusega proportsioonis ning mille võra on tihe ja rohkete harudega.

2. Istutuskoha puudulik ettevalmistus

Koduaias hekitaimedele asukoha valimisel tuleks olla tähelepanelik. Esiteks ei ole koduaias olev muld taime kasvama minekuks piisavalt toitaineterikas. Seetõttu tuleks istutamisel istutusauku lisada spetsiaalset okaspuumulda või kõdukomposti, et taime juured hakkaksid toitainete suunas liikuma ning nende juurdumine oleks parem ja kiirem. Kui taimed on plaanis istutada hekina, siis võib ka terve rajatava heki pikkuses olemasoleva pinnase vahetada toitaineterikka musta mulla vastu.

Vali kasvukoht hoolikalt! Kasvukoht võiks olla valitud selline, et taimedel ei ole konkurentsi teiste puudega, näiteks ei istutata teiste suurte puude juurte peale või lähedusse. Esiteks tekib konkurents mullas olevate toitainete osas ja teiseks varjutab suurem puu tema varju jäävaid hekitaimi, mistõttu võib sealne heki osa erineda suuresti ülejäänust.

3. Elupuud istutatakse palava ja kuiva ilmaga

Kuiv ja päikseline soe suveilm ei sobi elupuuheki istutamiseks, sest sellistes ekstreemsetes tingimustes on elupuudel äärmiselt keeruline kohaneda uute kasvutingimustega ning juurduda. Kui istutusperioodile järgneb ootamatult kuivaperiood, tuleb taimi kindlasti varustada rohke kastmisveega.

4. Hekitaimi ei kasteta esimesel istutusaastal piisavalt

Kui on vihmased ilmad, siis pärast istikute istutamist eeldatakse, et looduslikust veest (vihmast) taimedele piisab, mistõttu vajalikku lisakastmist ei teostada või unustatakse sootuks. Looduslikust veest ainuüksi aga ei piisa, sest see ei jõua juurteni ning see on ka üheks põhjuseks, miks taimed muutuvad ca kuu pärast istutust kahvaturoheliseks ja hakkavad välja minema. Esimesel istutusaastal peaks taime täiendavalt kastma rohkelt 2-3x nädalas sõltuvalt istutatud taime suurusest. Hilisemalt võib luua heki alla ka tilkkastmise süsteemi, mis aitab käsitsi kastmisest loobuda. Aga kindlasti ei piisa sellest esimesel istutusjärgsel aastal.

5. Taimed istutatakse liiga hõredalt või liiga tihedalt

Istutades väiksemaid elupuid tundub tihti visuaalselt hekk liiga hõre ning seetõttu vähendatakse vahekaugust ja istutatakse hekk liiga tihedalt. Selliselt aga hakkavad taimed üksteisega toitainete ja vee üle konkureerima ning nõrgemad hukkuvad. Samuti on täiskasvanud taimedel tihedas istutuses keeruline oma kaunist võra säilitada. Kui aga hekk istutatakse liiga hõredalt, ei kasva sellest ühtlane ja tihe hekk. Küsi spetsialistidelt nõu, kuidas valida sobivat vahekaugust.

6. Noort hekki ei varjutada talve päikese eest

Noori taimi peaks kindlasti kolmel istutusjärgsel aastal kevadeks varjutuskangaga katma. Noore taime juured asetsevad maapealses talvel külmunud kihis ning taimed ei saa enne maa sulamist pinnasest kätte vajalikku vett.  Kevadise päikese tulekuga hakkab aga katmata taime okaste kaudu peale maapeale elutegevus ehk okaste õhulõhedest hakkab peale vee aurustumine. Aga kuna taim pinnasest vett juurde ei saa, siis tekivadki hekile pruunil laigud (taime okkad kuivavad ära). Seetõttu on oluline varjutuskangas panna taimedele peale jaanuari lõpus, kus päikesekiirgus muutub intensiivsemaks ning võtta ära alles siis, kui maapind on täielikult sulanud. Varjutuskangas tuleks eemaldada pilvise ilmaga.

7. Elupuid ei kärbita piisavalt julgelt

Elupuud taluvad ülimalt hästi okste lõikamist ja seetõttu on ka üks levinumaid hekitaimi. Elupuuhekke lõigatakse üks kord aastas - varakevadel või sügisel. Tiheda ja efektse heki saamiseks tuleb noori elupuid igal aastal tugevalt tagasi lõigata.

Laia valiku erineva suurusega ning kvaliteetseid elupuu istikuid saab aianduskeskusest Hansaplant. Vaata rohkem infot Hansaplanti kodulehelt või küsi aianduskeskuses kohapeal.

Copy
Tagasi üles