Sisuturundus

Eesti Parima Toiduaine konkursil võidutsesid tervislikud tooted

FOTO: Raigo Pajula

Eesti Parima Toiduaine tiitlivõitjate seast paistab selgelt silma trend, et toidu ja joogi puhul on üha olulisem valikukriteerium selle tervislikkus. Tootjad seisavad silmitsi väljakutsega, kuidas valmistada tuttavate maitsetega toitu, mis pakub samas rohkem lisandväärtust kui traditsioonilised tooted – vaatame, kuidas nad sellega hakkama saanud on.   

„Nõudlus tervisliku järele on viimaste aastatega selgelt tõusnud. Ühelt poolt on inimeste elutempo kiirem kui varem ning soovitakse osta rohkem valmistooteid, teisalt aga oodatakse, et ka valmistooted oleksid tervist toetavad. Töödeldud, rasva- ja suhkrurikas kiirtoit on oma populaarsuse kaotanud. Samas aitavad supid, kastmed või salatid, mis koosnevad kvaliteetsest toorainest, valmistada maitsva ja toitva toidukorra tunde köögis veetmata. Ootused valmistoidu kvaliteedile on oluliselt kasvanud,“ ütles Eesti Parima Toiduaine konkursi läbiviija Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Uute toodete seas on tema sõnul aasta-aastalt aina rohkem neid, mille puhul tuuakse välja nende lisandväärtus, näiteks kõrge kiudaine-, valgu, vitamiinide või mineraalainete sisaldus, või tervist mitte toetavate ainete, näiteks suhkru, soola või lisaainete vähendamine. „Suhkru vähendamine on eriti selgelt näha piimatoodete kategoorias, soola ja lisaainete vähendamine liha ja kala puhul. Pagaritoodetesse aga lisatakse üha enam kiudaineid ja valke,“ kommenteeris Potisepp.

Lisaks sellele, kuidas toitu valmistatakse, on oluline ka tooraine kvaliteet. „Üha enam hinnatakse ökoloogilist toorainet, mille kasvatamisel ja töötlemisel on kasutatud väheses koguses looduslikke abi- ja lisaaineid. Kui lastetoitude puhul on ökoloogilise tooraine kasutamine juba tavaline, siis üha enam tuleb turule ka täiskasvanutele mõeldud mahedat toitu. Lisaks on üha populaarsem valik täistaimne toit ning poelettidelt leiab täna juba suure valiku vegan kastmeid, suppe ja teisi valmistoite,“ sõnas Potisepp. 

Potisepa sõnul kerkib ka joogitootjate seas esile trend eelistada tervislikku – üha vähem tuuakse turule lisaainetega värvilisi suhkrujooke ja üha enam valmistatakse jooke naturaalsest kohalikust toorainest. „Eesti tooraine pakub jookide tootmiseks lõpmatult inspiratsiooni. Milliseid põnevaid jooke tehakse kohalikust rabarberist, õuntest, marjadest ja maitsetaimedest! Sellist valikut mujal maailmas ei ole,“ kiitis Potisepp.   

Tervislikule sisule pööratakse tähelepanu ka  alkohoolsete jookide puhul, sest tarbija eelistab juua vähem ning valida kvaliteetset. „Kergetele alkohoolsetele kokteilidele ei lisata enam palju suhkrut ega värvaineid, mis varem andsid jookidele pigem limonaadise maitse. Koostisainetena kasutatakse üha enam alkoholibaasi, looduslike lõhna- ja maitseaineid, vett ja üliväikest suhkrukogust. Lisaks puhtale ja kergele maitsele on sellise joogi kalorsus ligi kaks korda väiksem võrreldes tuttavate alkohoolsete kokteilidega,“ ütles Potisepp.

Tagasi üles
Back