Galerii ⟩ Vabaduse väljakul meenutab suurt põgenemist «Pisarate paat»
2020. aasta sügisel möödub 76 aastat suurest põgenemisest. Selle meenutuseks püstitati Tallinnas Vabaduse väljakule installatsioon «Pisarate paat».
1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgenes Eestist Teise maailmasõja pöördelisel hetkel sissetungiva Punaarmee eest 75 000–80 000 inimest, Balti riikidest kokku ligi 300 000 inimest. Tänavu möödub sellest 76 aastat. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna paljud läksid väikeste paatidega üle tormise mere Rootsi ja Soome. Seetõttu kutsuti põgenenuid ka paadipõgenikeks. Läinute hulgas oli palju inimesi, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi.
Soome põgenes hinnanguliselt 7000 – 9000 eestlast, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes tagasisaatmist Punaarmee okupeeritud Eestisse. Rootsi jõudis 27 000 – 29 000 eestlast, kes olid peamiselt pärit Lääne-Eestist ja saartelt. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi. Saksamaale evakueerus erinevatel andmetel 42 000 – 45 000 eestlast, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu.
Eestist olid sunnitud lahkuma nii Eesti Vabariigi aegsed kultuuriinimesed, poliitikud, tervishoiutöötajad ning põllumajandus- ja haridustegelased, kuid pooled põgenejatest olid põllumehed, kalurid või (liht)töölised. Suur arv oli ka võõrsile jäänud edasipüüdlevaid ja andekaid noori, kes saavutasid võõrsil hea positsiooni. Oma uutes asukohamaades moodustasid eestlased erinevaid Välis-Eesti organisatsioone, mis tegelesid eesti kultuuri säilitamise ja koostöös läände jäänud Eesti diplomaatidega omariikluse taastamise eest võitlemisega.
Tallinnas Vabaduse väljakul on alates pühapäeva (20.09) lõunast kuni esmaspäeva hilisõhtuni (21.09) üles seatud installatsioon „Pisarate paat“. 1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooni piirikontuuriks on tolleaegne Eesti, mida ümbritseb juba «raudne piir» ja mahajääjate pisarad. Läänemerel on kolm paati, mis on täitunud «paadipõgenike pisaratega», on teel Soome, Rootsi ja Saksamaale. Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati või laeva või olid kohad juba täis...
Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen: «Installatsiooniga anname au nendele riikidele, kogukondadele ja üksikisikutele, kes eestlasi vastu võtsid ja aitasid. Täname ka neid eestlasi, kes on võõrsil olles hoidnud Eestit ja tema vabadust oma südameis.»
Lennusadamas on avatud Eesti Meremuuseumi audiovisuaalne näitus «1944 – Suur põgenemine», mis räägib saatuse keerdkäikudest ja põgenemisest üle mere, kus saavad kokku Eesti eri paigust teele asunud inimeste unikaalsed lood. Näitus pakub installatiivset keskkonda ja liigutavaid lugusid, püsiekspositsioonis näeb ka kahte põgenikupaati.