Valdav osa riigi tuleva aasta investeeringutest voolab betooni

Rail Balticu projekt. Foto: eskiis

Viimastel aastatel kuuleb sageli kaebusi, et riigieelarvest on raske aru saada. Seda iseloomustab ­hästi riigisektori investeeringutega seonduv. Kui teisipäeval pressikonverentsil kuulutasid koalitsioonierakondade juhid välja, et investeeringuteks läheb riigieelarvest 1,9 miljardit eurot, siis eile avaldatud riigieelarve seletuskirjast leiame hoopis ühe miljardi eurose summa. Vahe tuleb sellest, et viimane ei sisalda kohalike omavalitsuste ega ELi fondidest pärinevaid summasid.

Seda, millise osa investeeringutest moodustavad näiteks riigi prioriteetidena välja kuulutatud teadmistepõhise majanduse toetamiseks mõeldud kulutused, on aga juba päris keeruline välja lugeda. Selleks tuleb ilmselt rohkem kui 400-leheküljeline seletuskiri hoolikalt läbi töötada ja leitud asjakohased read kokku liita. Küllap tekib siingi küsimusi, mil määral mõne hoone remontimine neisse raamidesse täpsemalt panustab. Ent mis siin ikka kurta, nii mõndagi saab ka kiire esmapilguga selgemaks.

Igal juhul saab selgeks, et mingil juhul ei tohiks riigieelarve üle kaebamiseks põhjust olla ehitusfirmadel. Suurem osa investeeringute rahast läheb betooni: kinnisvarainvesteeringud moodustavad kogu potist 32 protsenti, teed ja rajatised lausa 37 protsenti. Uus aasta toob hulgaliselt riiklikke investeeringuid, nagu spordikeskuste ja koolivõrgu korrastamine.