/nginx/o/2020/10/06/13394863t1h4c8d.jpg)
Praktikas on näha, et ühed ja samad toitumissoovitused ei sobi kõigile ühtmoodi hästi. Seda seletab hästi ka asjaolu, miks ühe ja sama dieedi jälgimine võib ühele inimesele edukas olla, samas kui teisele see mingit erilist mõju ei avalda. Miks see nii on?
Kuna me kõik oleme erinevad, siis vajame parimate tulemuste saavutamiseks ja endale seatud eesmärkide täitmiseks personaalset lähenemist, mis arvestaks meie keha eripäradega. Ainevahetuse eripärad ja erinevate toitainete vajadused on määratud geenide poolt ning üha enam on hakatud aru saama, et oma geneetiliste eripärade mõistmine muudab toitumissoovituste andmise tõhusamaks.
Teadusharu, mis uurib kuidas geneetiline profiil mõjutab konkreetse inimese toitainete vajadust ja nende kasutamist organismis, kutsutakse nutrigeneetikaks. Nutrigeneetika uuringutes on leitud geneetilisi variatsioone, mille olemasolu mõjutab oluliselt inimese kehakaalu sõltuvalt makrotoitainete (süsivesikute, valkude ja rasvade) erinevast osakaalust toidusedelis. Seda arvestades saab geneetilise analüüsi abil usaldusväärselt määrata, millises vahekorras peaks inimene eri toitaineid tarbima, et tõhusamalt kehakaalu alandada ja kontrolli all hoida ning kiiremini soovitud tulemusteni jõuda.
Heaks näiteks siinkohal on süsivesikute tarbimine. Süsivesikud on tähtsad hea tervise säilitamiseks, kuid geene ja tervisenäitajaid seostavates uuringutes on leitud, et süsivesikute suur tarbimine on osade geenivariatsioonide puhul oluliseks kaalutõusu riskiks. Paljud dieedid põhinevad just süsivesikute tarbimise vähendamisel, kuid teatud geenivariatsioonidega inimestel võib liiga väike süsivesikute osakaal menüüs viia hoopis kaalutõusuni. Põhjus seisneb selles, et mõne organism võib kiirelt ja efektiivselt lagundada süsivesikuid ilma, et nad kaalus juurde võtaksid.
Samamoodi reageerivad meie kehad erinevalt ka rasvade tarbimisele. Osad inimesed talletavad toidust kergemini kõiksuguseid rasvasid, mis hakkavad vöökohale kogunema, mistõttu sobib neile vähendatud rasvasisaldusega dieet. Teised on jällegi saledamad, kui tarbivad ohtralt küllastumata rasvu ehk jälgivad Vahemere dieeti. On ka neid, kellel soodustab hoopis valgurohke toit kaalulangetust ja kehakoostise parandamist.
Kõike seda arvesse võttes on selge, et üht universaalset dieeti, mis kõigi puhul toimiks, ei ole olemas. Oluline on hoopis igale inimesele personaalselt läheneda tema geneetilisi eripärasid silmas pidades. Geneetiliselt sobiva toitumisviisi määramisest on kasu nii neile, kes on hädas kaaluga, kui ka neile, kellel kaaluprobleeme ei esine, kuid on huvi oma tervise ja geneetiliste iseärasuste vastu.
Geenitest aitab välja selgitada, mis Sinu kaalulangetust takistab
Teadlaste ja toitumisspetsialistide koostöös on välja töötatud FiguraGen Weight geenitest, mis aitab välja selgitada kaalutõusu ja rasvumise riskid, leida sobiva toitumisviisi ning individuaalsed toitainete vajadused. Lisaks uuritakse, milline on füüsilise aktiivsuse ja kalorite piiramise toime kehakaalule ning kuidas geenid isu ja maitse-eelistusi mõjutavad. Analüüsi andmete põhjal koostatakse soovitused, mida eri geenivariatsioonidega inimestel on oluline järgida, et oma kehakaalu hõlpsamalt kontrolli all hoida või enesetunnet ja tervislikku seisundit parandada. Soovituste lihtsamaks jälgimiseks on testiga kaasas ka maitsvate retseptidega 3-päeva näidismenüü.
Geenitest aitab teada saada, milliseid vitamiine ja mineraalaineid Sinu keha rohkem vajab
Geneetilise analüüsi abil on võimalik kindlaks määrata ka seda, milliseid mikrotoitaineid organism rohkem vajab. FiguraGen Vita geenitest aitab välja selgitada, milline on A-, B6-, B9-, B12- ja D- vitamiini ning raua, kaltsiumi, magneesiumi, seleeni, koliini ja organismile ülioluliste oomega-3 rasvhapete puuduse tekkerisk. Lisaks uuritakse testis geene, mis on seotud kehaomase antioksüdantse kaitsevõimega. Geenitesti vastusest saab teada, milliste toitude söömisele peaks suuremat tähelepanu pöörama ning kas oleks vaja ka teatud toidulisandeid juurde tarbida. See on oluline, et saavutada organismi normaalseks toimimiseks vajalik mikrotoitainete tase, püsida terve ja vältida mikrotoitainete puudusest tekkida võivaid terviseprobleeme. Seega enne kui käsi vitamiinipurgi järele sirutada, tuleks teada, mida organism tegelikult vajab, sest vitamiinide ja mineraalainete liigne tarbimine võib esile kutsuda sarnaseid sümptomeid nagu tekivad puudujäägi korral.
Heaks näiteks mikrotoitainete erineva tarbimisvajaduse kohta on A-vitamiin, mida me aktiivsel kujul ehk retinoolina saame vaid loomsest toidust. Taimne toit sisaldab A-vitamiini eelühendeid karotenoide, millest tuntuimaks on beeta-karoteen. Soolestikus ja maksas on ensüüm BCMO1, mis muudab beeta-karoteeni retinooliks, võimaldades meil A-vitamiini aktiivset vormi saada ka taimsest toidust. Mutatsioonid BCMO1 geenis võivad ensüümi aktiivsust vähendada isegi kuni 90 % ulatuses, mis tähendab, et organism ei suuda taimsest toidust piisavas koguses aktiivset A-vitamiini sünteesida. Mida see tähendab? Inimesed, kellel see ensüüm normaalselt toimib, saavad piisavas koguses A-vitamiini ka taimsest toidust, kuid need, kellel ensüümi funktsioneerumine häirunud on, vajavad A-vitamiini puuduse vältimiseks ka loomset toitu.
Kuidas käib geenitesti tegemine?
Kui sa tahad tervislikumalt elada ja oma keha paremini tundma õppida, siis saad endale meelepärase testi tellida Geenitestide labori kodulehelt www.geenitestid.ee. Geenitesti saad teha kodus vaid 5 minutiga. Testi tegemiseks vajaliku põsekaapeproovi võtmine käib kiirelt, lihtsalt ja valutult kergesti järgitava juhendi abil. Proov tuleb tavapostiga laborisse tagasi saata ning ühtegi lisakulu sellega ei kaasne.
Oma geneetiliste riskide tundmine aitab teha targemaid ja tervislikumaid valikuid, et parem vorm ja enesetunne saavutada või lihtsalt oma elukvaliteeti parandada.
Sügis on ideaalne aeg alustada teekonda tervislikuma elu suunas. Kasuta koodi POSTIMEES ja saad kõikidelt geenitestidelt 15 % soodustust.
Geenitestide Labor, www.geenitestid.ee, tel +372 6000199