/nginx/o/2024/09/24/16376914t1hbe6b.jpg)
/nginx/o/2020/10/29/13442520t1hde9b.jpg)
Digi- ja e-teenused võivad noorte jaoks kõlada võõraste mõistetena, kuid neid lähemalt uurides selgub, et tegemist on suurte sammudega iseseisvuse poole. Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna projektijuht Annika Kluge selgitab lähemalt, miks peaksid noored hakkama e-teenuseid kasutama.
E-teenused lihtsustavad paljude igapäevaste toimingute sooritamist, millest mõneks näiteks on pangaülekannete tegemine internetis või dokumentide digiallkirjastamine koduseinte vahelt lahkumata. On aga ka teisi – vähem igapäevaseid, ent samuti olulisi – toiminguid, millega tegelemise e-teenused meie jaoks märksa mugavamaks muudavad.
Milliseid võimalusi ID-kaart ja e-teenused noortele pakuvad?
Kooliõpilastele on tuttav eKooli veebikeskkond, kus iga õpilane saab näha nii tundides läbitud materjale, koduseid töid kui ka hindeid. Tänu eID-le pole eKooli kasutamiseks vaja meeles pidada kasutajanime ega parooli – sisse saab logida ka ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil.
Noored, kes plaanivad kõrgkooli minekut, peavad eID-vahenditega juba kursis olema. Nimelt kasutatakse Eesti kõrgkoolidesse sisseastumiseks e-teenuste peale ülesehitatud Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS). Erinevalt eKoolile ei saa SAIS süsteemi vaid parooliga sisse logida ning kasutajad peavad end digitaalselt autentima.
Samuti on kõigil kõrgemat haridust pakkuvatel õppeasutustel oma õppeinfosüsteemid, kuhu sisenemine on tänu üleriigiliste e-teenuste olemasolule vaba igasugustest tülikatest kasutajanimedest ja paroolidest. Suur osa tudengite eludest kulgeb läbi oma kooli õppeinfosüsteemi, mistõttu ei maksta alahinnata väärtust, mida mugav eID-ga sisenemine üliõpilase igapäevaelule lisab.
Veel väärib mainimist, et e-teenused ei ole abiks üksnes kooliasjus. Näiteks saavad juhilube tegevad noored kasutada riigi poolt pakutavaid e-lahendusi, et muuta või lisada endale eksamiaegu ja taotleda dokumente.
Milliseid nipid aitavad oma haridusteed e-teenuste abil paremini korraldada?
Kõige tähtsam on õppida juba varakult oma ID-kaarti kasutama. Tuleb eristada näiteks PIN1- ja PIN2-koode: esimest kasutatakse isiku tuvastamiseks, teist allkirja andmiseks. Kui sa tead, millal millist koodi kasutada, mäletad oma PIN-koode ja sul on kehtiv ID-tarkvara, ei pea enam aga millegi muu pärast muretsema ning sa saad rahus keskenduda oma igapäevaelu e-teenuste abil lihtsamaks ja mugavamaks muutmisele!
Selleks, et e-teenused oleksid kättesaadavad ka siis, kui arvutit parajasti käepärast pole, tasub uurida, kuidas teha endale mobiil-ID või Smart-ID. Mõlemad lahendused kasutavad isiku tuvastamiseks ID-kaardi asemel telefoni, mis tähendab, et mobiil-ID või Smart-ID omanik pääseb eID funktsioonidele ligi praktiliselt igal ajal ja igas kohas!
Teadmusportaali id.ee tutvustavat kampaaniat rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” (Euroopa Regionaalarengu Fond).