Avangardist ja sürrealist sirutab filmis tiibu

Rauakolust sünnib kunst siis, kui Lapin sellest üle käib. Kaader filmist «Leonhard Lapin. Protsess». FOTO: Ad Oculus Foto: Ad Oculus

Leonhard Lapin on loonud üle 200 arhitektuuriteose, 1000 kunstiteose ja 100 raamatukujunduse, saab kunstipärases lahenduses teada kohe Margit Mutso filmi «Leonhard Lapin. Protsess» algustiitritest.

Kuna režissöör Mutso on arhitekt, siis on ootuspärane, et lõviosa filmist pühendub just tema arhitektuuriloomingule ja -ideedele. Mis on väga tore. Lapini ja tema kaaslaste, «noorteks vihasteks arhitektideks» hüütud rühmitus (sinna kuulusid veel näiteks Vilen Künnapu, Ain Padrik, Jüri Okas jt) tõi Eesti arhitektuurimõtlemisse jõuliselt postmodernismi. Seda suunda on Jüri Kuuskemaa Tallinna Karja tänava lillepoe näitel (Vilen Künnapu, 1983) ka mostpudernismiks pilganud.