Siseminister Helme astus ametist tagasi: mul on kõrini

Mart Helme. FOTO: Tairo Lutter

Siseminister ja endine EKRE esimees Mart Helme astub ministriametist tagasi. «Mul on kõrini,» lausus Helme. 

«Ma otsustasin juba eile õhtul ametist lahkuda. Te ei suukorvista mind,» lausus Mart Helme. «Et mitte seada ohtu meie referendumit. Jätkan riigikogus. Mis positsioonil? Seda me arutame veel. Aga te ei pääse minust,» ütles Mart Helme. 

Mart Helme on Eesti Vabariigi siseminister alates 29. aprillist 2019. Ta kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Mart Helme sündis 31. oktoobril 1949 Pärnus, ta on abielus. Helme astus 2012. aastal Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda ja oli aastani 2020 ka erakonna esimees.

  • Aastatel 2015-2019 kuulus riigikogu koosseisu.
  • Aastatel 2001-2014 oli TTÜ rahvusvaheliste suhete instituudi lektor.
  • Aastatel 2000-2001 oli Eesti Päevalehe välisuudiste osakonna juhataja.
  • Aastatel 1999-2000 oli Välisministeeriumi poliitika ja pressi asekantsler.
  • Aastatel 1995-1999 oli erakorraline ja täievoliline suursaadik Moskvas.
  • Aastatel 1994-1995 oli Välisministeeriumi 3. büroo juhataja
  • Mart Helme lõpetas 1973. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal.

Mart Helme on kuues minister, kes EKREst on ministriameti maha pannud. Eelnevalt on oma ametist loobunud Marti Kuusik, Kert Kingo, Mart Järvik, Kaimar Karu ja Rene Kokk.

Pühapäeval ütles raadiosaates siseminister Mart Helme, et Joe Biden on korruptant. «Süvariigi tegutsemisloogika on omaenda tegevusvabaduse tagamiseks sokutada igale poole närakaid, korrumpeerunud, šantažeeritavaid närakaid. Joe Biden ja Hunter Biden on korrumpeerunud tüübid,» leidis Mart Helme. Muu kõrval ütles Helme kindlas kõneviisis, et ka Eestis ei ole valimised olnud ausad. Ta tõmbas võrdusmärgi USAs kasutusel olnud postihääletuse ning Eesti e-hääletuse vahele.

Helme põhjendas süüdistusi Eesti e-hääletuse aadressil nii: «On olemas selline suurepärane asi nagu valijate register. Seal ei ole inimesi, kellel ei ole õigus valida. Aga seal on kümneid tuhandeid inimesi, kes pole mitte kunagi valimas käinud ja kelle hääled on vabad ning kelle hääled on võimalik e-valimistel kantida e-häälteks. Ja kanditakse. Ning öeldakse, kuidas Reformierakond võitis valimised ülekaalukalt. Tegelikult ei võitnud.»

2019. aasta juunis kukkus Mart Helme umbusaldamine läbi häältega 53:46. Helmele heideti ette naiste, teadlaste ja õigusriigi halvustamist. Helme nimetas president Kersti Kaljulaidi emotsionaalselt ülesköetud naiseks, solvates sellega peale riigipea ka teisi naisi.

2019. aasta detsembris prooviti uuesti Mart Helmet umbusaldada. Helmele andis oma usaldushääle vaid 42 riigikogulast, tema jätkamise vastu oli 44. Helme jättis toetuseta Isamaa 11 saadikut, kes hääletuse ajal saalist lahkusid. Isamaa liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits hääletas aga umbusaldamise poolt. Keskfraktsioonist jättis hääletamata Oudekki Loone. Umbusalduse ajend oli Helme solvav sõnavõtt Soome peaministri Sanna Marini kohta EKRE juhtide raadiosaates, kus ta pani kahtluse alla Soome peaministri Marini ja uue valitsuse pädevuse täitevvõimu tööga toime tulla. Sõnavõtu pärast edastas Marinile vabanduse peaminister Jüri Ratas.

Kevadel, kui Mart Helme astus erakonna esimehe kohalt tagasi, siis käisid nii mõnedki väited, et Mart Helme on tulevane presidendikandidaat. Postimehele antud intervjuus ütles ta kevadel, et presidendina oleks ta konkreetne ja pragmaatiline. «Samas ka sirgjoonelise ja kõva ütlemisega ning alati väljas teatud põhimõtete eest. Kindlasti ei ole ma see president, kes püüab kuidagi Kadrioru kastanite all hüpata üle presidendile seadusandlikult pandud piiride, sest see on riigi toimimist segav, kui selliseid soolosid tehakse ja püütakse kaaperdada võimu, mis tegelikult presidendile ei kuulu. Püüaks olla ühendav ja inimestele julgust ning eneseusku sisendav persoon,» ütles Mart Helme. 

Tagasi üles
Back