Aimar Altosaar: parlamentarism nullpunkti lähedal

Toimetaja Aimar Altosaar. Foto: Eero Vabamägi

Nägin und, kus riigikogu töötab nagu kellavärk, kuuleme tiksumist, kuid midagi nähtavat ja mõistetavat ei toimu. Näib, et selle kella osutid ei näita aega, vaid koalitsioonilepingute punkte. Opositsionäärid püüavad sihverplaadile midagi kribada, kuid see on määritud hanerasvaga ning jälgi sinna ei jää.

Ajaloost teame, et parlamendid tekkisid kuningate juurde, et jälgida maksude laekumist ja raha kulutamist. Eelarvete arutelu ja kinnitamine ongi läbi aegade olnud üks parlamentide põhitöid. Eestis kipub see aga jääma tagaplaanile, sest valitsuse poolt riigikogule läbiarutamiseks ja hääletamiseks saadetud mahukad eelarve eelnõud on aasta-aastalt muutunud salapärasemaks ja läbipaistmatumaks.

Vaatlejale pole alati arusaadav, kas järjest raskemini mõistetavaks muudetud riigi rahanduse alusdokument on selliseks muutunud poliitikute koalitsioonilepingutesse kätketud lubaduste, ministrite saamatuse või vastupidi, ääretu kavaluse tõttu. Või on mängus süvariigiks transformeerunud ametnikkonna pikk plaan jätta rahvas ja rahvaesindajad teadmatusse?