Me elame kummalisel ajastul, kus informatsiooni, meediat ja reklaami tuleb igalt poolt. Kuid kui rääkida professionaalsete reklaamiinimestega, siis kuuleb ikka, et reklaami on mõtet teha ainult 18-49-aastastele inimestele, ütles Postimehe toimetaja Aimar Altosaar taskuhäälingus «Kvaliteetminutid». Samal ajal on teada, et rahvastik vananeb ning eakatel on aina rohkem raha käes. 

Ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla nõustus, et pensionär on usin rahakorjaja. Esiteks on ta elus tulnud läbi paksust ja vedelast. «Noorem inimene ei saa öelda, et ta nüüd just vaene on. Kui ta käib iga päev tööl, siis ta ju teenib. Aga ta on võib-olla ka suurem pillaja. Ja põhjusel, et kui tal raha otsa saab, siis vanaema ikka annab 50 eurot. See tõesti nii ka on,» arutles Rohtla.

«Siin on see mõttekoht reklaamiandjatele. Vanemaealiste, pensionäride ja seeniorite suhtes ei maksa olla üleolev,» rõhutas ta. Rohtla tõi näiteks, et kontserdi- ja teatrisaalid on tavaolukorras puupüsti täis just eakaid, mitte 15- ja 40-aastaseid. Tegemist on maksujõulise publikuga. 

Altosaar lisas, et kõrvale on jäänud ka 50–55-aastaste kontingent, kes on suhteliselt jõukam, tegelenud ettevõtlusega või on hea palga peal. «Ka nemad tahaksid oma raha kvaliteetselt kulutada. Reklaamiandjad, meediakanalid – palun, pöörduge nende poole. Teid tegelikult oodatakse. Siin on muutusi palju ning kes esimesena ära tabavad, need on võidumehed.»

Rohtla märkis, et koroonaajastul on siiski näha esimest mõttemaailma muutust. «Kui muidu vaadati põlglikult kübarat kandvate vanemaealiste daamide poole, et mis sa nüüd tuled siia, ostad ühe kohvi ja ühe piruka ja istud kaks tundi ning võtad meie kalli toolikoha endale, et soome turist ei saaks tulla ja osta kallist õlut, siis nüüd kutsutakse tänavalt, et ole hea ja istu. Nii palju on koroona meid maa peale toonud.»

Kommentaarid
Copy