Riigikontroll: neljandikus Eesti koolides ei saa lapsed vajalikke tugiteenuseid
30. november 2020, 12:25
/nginx/o/2020/11/20/13487265t1hb8b0.jpg)
Riigikontroll leidis värskes auditis, et veerandis Eesti põhikoolides pole lastele tagatud vajalikke hariduse tugiteenuseid – eripedagoogide, logopeedide ja teiste spetsialistide abi.
Lasteaedades on tugiteenuste osutamine veel puudulikum: seal on vajalikud teenused kättesaamatud kolmandikule lastest. Lapsi ja noori, kes peavad toime tulema vajalikust oluliselt väiksema abiga hankima seda mujalt või jääma sootuks abita, on kokku 8400.
«Tugiteenuste õigeaegne kättesaadavus võib määrata paljude laste arengu ja õpiedukuse ning tulevase hakkamasaamise ühiskonnas,» kommenteeris riigikontrolör Janar Holm auditi järeldusi. «Paraku näitavad need arvud, kui suur roll on õnnel ja juhusel, sest tuge vajavad lapsed võivad sattuda õppima kooli või lasteaeda, kus neile vajalikku abi ei osutata. Seadusega lubatu ei tohiks sõltuda õnnest.»
2019./2020. õppeaastal omandas Eestis alus- ning põhiharidust ligi 200 000 last ja noort. Neist vähemalt viiendik vajab hariduse omandamisel tugiteenuseid ehk peamiselt eripedagoogide, sotsiaalpedagoogide, logopeedide ja psühholoogide abi, mis peaks seaduste kohaselt olema nende elukohajärgses haridusasutuses kättesaadavad.
Auditi «Hariduse tugiteenuste kättesaadavus» käigus ilmnes, et haridus- ja teadusministeerium on astunud viimastel aastatel olulisi samme, et parandada eripedagoogide, sotsiaalpedagoogide, logopeedide ja psühholoogide teenuse kättesaadavust koolides. Suurele osale probleemidest pole aga samamoodi jätkates lahendust siiski loota.
Suur osa lapsi jääb vajaliku abita, sest tugispetsialiste ei ole piisavalt ning õpetajad üksi ei tule laste toetamisega toime. Auditi käigus korraldatud lasteaedade ja koolide küsitlusest selgus, et tugispetsialistidest on ühtmoodi puudus nii maakohtades kui ka suuremates linnades. Ühtekokku on puudu vähemasti 1000 täiskoha jagu spetsialiste. Tugispetsialistide erialade vastuvõtuarvu ülikoolides on hakatud küll suurendama, kuid see ei kata kaugeltki haridusasutuste vajadusi. Lõpetanute arv on pikalt olnud vajalikust väiksem ning sarnase ettevalmistusega tugispetsialiste vajatakse ka sotsiaal- ning tervishoiuasutustes.
„Peame endale tunnistama, et vajalikku arvu tugispetsialiste ei ole ega tule. Eripedagoogide ja logopeedide vastuvõtuarv kasvas 2019/2020. õppeaastal 46 võrra, seega asus eelneval õppeaastal nendel erialadel õppima 124 spetsialisti. Arvestades, et kaugeltki kõik neist ei lõpeta, ei asu oma erialale tööle või ei pea seal pikalt vastu ning erinevatel elualadel seisab ees töötajate pensionile mineku laine, ei piisa tööturule saabuvatest spetsialistidest kuidagi lünga täitmiseks,» kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. «Reaalsus on see, et konkurents inimeste pärast käib kõigil erialadel.»
Samas saavad linnad ja vallad tugiteenuste parema korraldamise kaudu spetsialistide nappust leevendada. Nii on osa omavalitsustest loonud hariduse tugiteenuste keskusi, mis teenindavad nii koole kui ka lasteaedu. Taolised keskused võimaldavad tugispetsialistide koormust erinevate haridusasutuste vahel ühtlasemalt jaotada ning seeläbi tugiteenuste kättesaadavust parandada. Auditi tegemise ajal tegutses Eestis kaheksa hariduse tugiteenuste keskust.
«Kui me vaatame seaduses kirjapandu kõrval ka tegelikku tugispetsialistide arvu, siis saab selgeks, et neist ei piisa. Vaja on leida nutikaid lahendusi, kuidas võimalikult paljudele lastele vajalik abi kättesaadavaks teha. Tugiteenuste pakkumise standardid tuleb kohandada jõukohaseks ning tagada tugiteenus vähemalt minimaalsel tasemel kõigile abivajajatele, mitte ainult neile, kellel on olnud õnne sattuda kooli, kus tugispetsialistid on olemas, » ütles riigikontrolör Janar Holm.