Kuku raadio saade «Välismääraja» lahkas kliima, julgeoleku ja maailmapoliitika kokkupuutepunkte. Eestit mõjutab teema otseselt, sest inimese kohta on siinne süsinikuheide võrreldav Ameerika Ühendriikide tasemega, julgeolekuküsimustes aga oleme mõjutatud Euroopas ja NATOs toimuvast.
Kui vaadata süsinikuheidet riikides inimese kohta, siis esimesel kohal on Qatar, tõi välja Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus-Rosimannus. Cambridge'i ülikooli teadlane dr. Annela Anger-Kraavi täiendas, et Eesti on üks suurimaid emiteerijaid maailmas ning umbes samal tasemel Ameerika Ühendriikidega. Kui aga võrrelda USA elustiili, siis me pole sugugi samal tasemel. «See näitab põlevkivitööstuse ja energeetika mõju ning meie hoonete kehva seisukorda,» ütles Anger-Kraavi.
Kliimateadlane seletas, et kuigi keskmise temperatuuri soojenemise prognooside vahel on vaid mõnekraadine erinevus, tähendab see tegelikult suurt mõju keskkonnale. Kogu maailma kliimasüsteem on väga tasakaalus. Ta võrdles inimkehaga: ühekraadine tõus kehatempoeratuuris ei tähenda head enesetunnet, rääkimata veel mitmest kraadist.
Kui rääkida maailma keskmisest tõusust, siis arvatakse, et 1,5 kraadi ja 2 kraadi soojenemise vahe on igikeltsa kadumine. 1,5 kraadiga tõuseb merepind ligi pool meetrit, 2 kraadi tähendab märgatavalt suuremat tõusu, võrdles Anger-Kraavi stsenaariumeid.
Just Bostoni ülikoolis kliimajulgeoleku õppekavas magistritöö lõpetanud poliitik Keit Pentus-Rosimannus kirjeldas, et julgeolek ja kliima on omavahel otseselt seotud teemad. «Kui mõtleme nende konfliktide peale, mis Euroopa Liitu ja NATOt mõjutavad piiri taga, siis suur osa konfliktipiirkondadest saavad olema kõvasti mõjutatud kliimamuutustest. Omakorda kumuleerub kõik ka demograafilise muutusega. Nagu öeldud, Aafrikas noorte arv mitmekordistub selle sajandi keskpaigaks. See on kuni 26-aastased inimesed. Samaaegselt lisandub sinna väga suur ressursside puudus, veepuudus, toidupuudus, väga ekstreemsed ilmaolud,» loetles Pentus-Rosimannus faktoreid, mis hakkavad julgeolekut mõjutama.