HARIDUS JA TEADUS ⟩ Maia Klaasen: algoritmilise pööbeldamise vastu aitab teadlik digimeeleparandus

Meediauurija Maia Klaassen. Foto: Erakogu

Kuna sotsiaalmeediaplatvormide küünilised algoritmid soodustavad meis halvima esile kerkimist, on hea teada mõningaid praktilisi võtteid nende suundumuste vääramiseks, sest vastav meediaharidus praegu puudub, kirjutab meediauurija Maia Klaassen.

Oleme veebiaruteludega uuel laineharjal: iga Facebooki kirjutatud kommentaari eest võib naabri-Vello saata meid sinna, kus päike ei paista. Avalikult, isikustatult ja profiilipildiga, millel naeratavat nägu raamib Eesti trikoloor.

Hea näide on debatt maskide vajalikkusest pandeemia olukorras. Proovige järele: avage huvipakkuv Facebooki leht või grupp, kirjutage – vastavalt eelistusele – postituse alla kommentaariks kas «maskid ei tööta» või «maskid töötavad» ning jääge ootama.

Tõenäoliselt leiate end üsna pea emotsionaalselt kurnavast virtuaalsest vaidlusest, kus on rõhk ad hominem-argumentidel ja sõimul. Mõni soovitab pöörduda Dr Google’i, mõni hulluarsti poole, mõni lugeda paari aastakümne eest ümber lükatud teadusuuringut. Enamasti jääb sellistel kommenteerijatel vajaka ka elementaarsest viisakusest. Sõltumata sellest, kumb väide kommenteerima ajendas.