AJA PEEGEL Bosnia otsib teed Daytoni leppe pantvangist pääsemiseks

Berit Nuka
, toimetaja
Copy
Serbia president Slobodan Milošević (vasakul) surub pärast Daytoni rahulepingu allkirjastamist Pariisi Élysée palees 14. detsembril 1995 Horvaatia presidendi Franjo Tuđmani kätt, viimase kõrval Bosnia ja Hertsegoviina president Alija Izetbegović. Tagareas vasakult USA president Bill Clinton, Prantsusmaa president Jacques Chirac, Saksamaa kantsler Helmut Kohl ja Ühendkuningriigi peaminister John Major.
Serbia president Slobodan Milošević (vasakul) surub pärast Daytoni rahulepingu allkirjastamist Pariisi Élysée palees 14. detsembril 1995 Horvaatia presidendi Franjo Tuđmani kätt, viimase kõrval Bosnia ja Hertsegoviina president Alija Izetbegović. Tagareas vasakult USA president Bill Clinton, Prantsusmaa president Jacques Chirac, Saksamaa kantsler Helmut Kohl ja Ühendkuningriigi peaminister John Major. Foto: GERARD JULIEN/AFP/Scanpix

Ühelt poolt on täna veerandsada aastat tagasi Pariisis allkirjastatud Daytoni rahulepe edulugu: see tegi lõpu 100 000 inimese elu nõudnud verevalamisele Bosnia ja Hertsegoviinas. Teisalt määras sellesse raiutud valitsemiskord riigi seisakusse ning ehitas müüri sealsete moslemitest bosnialaste, katoliiklastest horvaatide ja õigeusklike serblaste vahele.

«Kui pöördusime tagasi Makljenovaci, oli meie välisuksel teade, mis informeeris, et majja sissepääs asub nüüd [moslemite-horvaatide] föderatsioonis, samas kui ülejäänud maja asus Serblaste Vabariigis,» meenutas 25 aasta tagust absurdset olukorda Raadio Vaba Euroopale Marko Pranjić.

Tema pere kogemus ilmestab hästi pärandit, millega paljud Bosnia elanikud on Daytoni rahuleppe tulemusel endiselt silmitsi.

Kompromissleppe lisa täidab ühtlasi Bosnia põhiseaduse rolli ning on jätnud riigi kimpu ehk maailma kõige keerulisema poliitilise süsteemiga.

Riik on jagatud Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooniks ning Serblaste Vabariigiks. Esimene neist omakorda koosneb kümnest suurte volitustega kantonist. Lisaks on riigi kirdenurgas n-ö neutraalne Brčko ringkond, mis tegutseb sisuliselt iseseisvalt, kirjeldas Viini diplomaatiaakadeemia ajakiri Polemics. Kõigis avalikes asutustes kehtivad rahvuspõhised kvoodid.

3,3 miljoni elanikuga Bosnial on moslemite, horvaatide ja serblaste vahel roteeriv kolmeliikmeline presidentuur ning kokku 13 parlamendi- või valitsuslaadset kogu ja 149 ministeeriumi. Tegu pole ei presidentaalse ega parlamentaarse riigiga, vaid keerulise hübriidiga, mis sisuliselt on osutunud valitsematuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles