Sisuturundus
Fookuses on elurikkus ja ökosüsteemiteenused
Keskkonnaagentuur on aastast 2016 ellu viimas ELME projekti, mis keskendub elurikkusele ja ökosüsteemidele.
ELME projekti juhi Madli Linderi sõnul võib projekti lühidalt kokku võtta järgmiste märksõnadega: ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine, elurikkuse uudsed seiremeetodid ning veebikülje Loodusveeb.ee käimalükkamine.
Projekti vahenditest osteti näiteks droonid, rajakaamerad ning akustilised sensorid (aparaadid, mille abil saab salvestada ja tuvastada lindude-loomade hääli), mida kasutatakse aktiivselt elurikkuse seires. Läbi viidi ka erinevaid uuringuid, kus näiteks üritati hundi ekskrementidest DNA-analüüside abil tuvastada huntide isendeid.
ELME projekti raames valminud Loodusveeb tuuakse avalikkuse ette aga juba järgmise aasta algul. „Loodusveeb saab olema omalaadseks väravaks, mille kaudu saab infot erinevate elurikkusega seotud valdkondade kohta,” selgitas Madli Linder.
Ökosüsteemid ja nende teenused kanti kaardile
Projekti peamine tegevusvaldkond on aga ökosüsteemiteenused ja nende kaardistamine. Ökosüsteemiteenused ehk teisisõnu looduse hüved on ökosüsteemide toimimisel tekkivad hüved, millel põhineb inimkonna eksistents ja heaolu ning elukeskkonna säilimine. “Hästi toimivad ökosüsteemid on vajalikud elurikkuse säilimiseks ning tagavad inimesele vajalkud materiaalsed ja mittemateriaalsed hüved: puhta vee ja õhu, ehitus- ja küttematerjalid, viljaka mulla, toidu, kehalise tervise, vaimse rahulolu jpm,“ selgitas Madli Linder.
ELME projekti üks peamisi eesmärke on projektijuhi sõnul seejuures välja töötada metoodikad, mis võimaldavad numbriliselt (nii koguseliselt kui ka rahalises väärtuses) üleriigiliselt ära kirjeldada mitte ainult materiaalsed, vaid ka need olulised looduse pakutavad hüved, mille mitmekülgset tähtsust on ehk muidu raske hoomata ja arvesse võtta.
Aastatel 2019–2020 töötati ELME projekti raames Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste abil välja nelja peamise maismaaökosüsteemi (niit, soo, mets, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisundi ja ökosüsteemiteenuste üleriigilise hindamise ja kaardistamise metoodika ning loodi vastav kaardimaterjal. Töö tulemusel valminud ökosüsteemide seisundi ja hüvede pakkumise kaardikihid saavad kõigile huvilistele vaadatavaks ja kasutatavaks.
ELME raames valmis muu hulgas mitu puhkeväärtust iseloomustavat kaarti, nt selline, millelt saab teada, kust on mõtet otsida täielikku vaikust ja rahu. Kaardilt selgub, et kõige kaugemad paigad inimtekkelisest taristust Eestis on Väinamere laiud (Kõverlaid ligi 6 km), maismaal on aga enam kui 2 km ulatuses eraldatust pakkuvaid kohti vaid soodes (Nätsi-Võlla raba ligi 3,5 km). Kõige enam eraldatud paikasid asub Pärnumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Teise näitena puhkeväärtuse hindamise tulemustest võib tuua virgestusväärtuse kaardi.
Mida tumedam värv, seda suurem on virgestusväärtus ehk seda rohkem on kohal omadusi, mis meelitavad loodusesse puhkust veetma.
Kõrgeima virgestusväärtusega maakonnad Eestis on Hiiumaa ja Saaremaa, järgnevad Läänemaa ja Ida-Virumaa, Pärnu- ja Võrumaa. Kohaliku omavalitsuse tasemel on esikümme järgmine: Vormsi, Ruhnu, Kuusalu, Viimsi, Alutaguse, Hiiumaa, Kihnu, Saarde, Põhja-Sakala ja Anija vald.
Poolesajast väikseima virgestusväärtusega asulast 40% asuvad Lääne-Virumaal ja samas ei leia sealt ühtegi Saare-, Hiiu-, Lääne-, Valga-, Pärnu- ega Viljandimaa asulat.
Madli Linderi sõnul on loodud materjalid abiks looduskeskkonda mõjutavate ruumiotsuste tegemisel ja loodusressursside jätkusuutliku kasutamise planeerimisel. “Teave oluliste ja säilitamist vajavate loodushüvede levikust annab võimaluse seda infot nt suuremate tehisobjektide planeerimisel arvesse võtta,” lisas ta.
ELME projektis seisab veel ees rahalise hindamise metoodika väljatöötamine, mis eeldatavalt võimaldab loodushüvede väärtuste sidumist ka majandusarvestusse. Projektijuht rõhutas samas, et nagu teadlased on osutanud, siis kõikidele ökosüsteemiteenustele rahalist väärtust leida ei saa või osutub see ülikeerukaks.
Varem on projekti raames koostatud ökosüsteemiteenuste hindamise-kaardistamise tegevuskava ning panus on antud ka mereala ökosüsteemiteenuste hindamisse. Analüüsitud on ka rohevõrgustiku toimimist ning koostatud abimaterjal üldplaneeringutes rohevõrgustiku planeerimiseks.
ELME projekti, mille täispikk nimetus on „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutusega seostatud seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“, kogumaksumus on ligi 1,25 miljonit eurot ja seda rahastab 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
