Jõgevamaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kt Andi Einaste sõnul peaks Eestis säilima mudel, kus gümnaasiumi omanikuks võib olla nii riik kui ka kohalik omavalitsus.
Jõgevamaa koolide täisriigistamist ei toeta
24. jaanuar 2012, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gümnaasiumivõrgu korrastamise kiirus on Jõgevamaal Einaste seletuste kohaselt erinev. Nii on Puurmani valinud pikema tee ja ei ava enam uusi gümnaasiumiklasse, kuid laseb senistel õpilastel rahulikult lõpetada.
Jõgeva linna tuleb aga riigigümnaasium, millega on tulevikus ehk filiaalina seotud Palamuse gümnaasium. Nimelt on Palamusel 68 gümnaasiumiõpilast, mis on maagümnaasiumi kohta Einaste väitel täiest korralik number.
Küll aga on küsimus kooli rahastamise võimalikkuses: kui riik eraldab kooli pidamiseks raha, siis vald sooviks gümnaasiumi alles hoida. Kui rahastuspõhimõtteid aga muudetakse, ei suudaks vald kooli üleval pidada, ning siis teeks maavalitsus riigile ettepaneku asuda läbirääkimistesse, et koolist saaks Jõgeva linna riigigümnaasiumi filiaal.
Ka Mustvees oleks mõeldav Jõgeva RG filiaalina jätkamine või tuleks seda kooli Einaste sõnul vaadata erijuhtumina, et Mustvees oleks gümnaasium, kus toimub kakskeelne õpe.
Tabiveres oleks Einaste hinnangul majanduslikult plaanis mõistlik kiire sulgemine, kuigi otsus on kohaliku omavalitsuse teha.
Põltsamaal peaks aga jätkama täistsükliga kool.
Einaste sõnul peaks haridusministeeriumi küsimusi arutanud komisoni hinnangul Eestis säilima praegune mudel, et gümnaasiumi pidajaks võiks olla nii riik kui ka kohalik omavalitsus.
Küll aga ei soovi Jõgevamaa esindajad, et riik rakendaks õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel, sest praegu pole selge, kuidas seda tehakse.
«Näiteks 4000 õpilast antakse Hugo Treffneri ja 4000 Gustav Adolfi gümnaasiumile ning Jõgeva riigigümnaasium ei saa ühtegi õpilast - see on absurdne näide, kuid põhimõtteliselt võimalik,» selgitas Einaste. «Kuna süsteem ja jaotuse põhimõtted pole selged, siis keeruline vastata.»
Samuti ei pidanud haridusministeeriumi küsimusi arutanud komisjon Einaste sõnul mõistlikuks üleriigilist lävendit. Selle peaks Einaste arvates siiski kehtestama koolipidaja koos kooli juhtkonnaga ja olema kooliti individuaalne.
Haridus- ja teadusministeeriumi neli küsimust maakondadele
a) kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 gümnaasiumiaasta jooksul?
b) kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
c) kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
d) kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
Maavalitsused peavad vastused saatma 10. veebruariks.