Presidendile tutvustati sõjalise kaitse pikaajalisi eesmärke (3)
13. jaanuar 2021, 17:34
Kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja Martin Herem tutvustasid kolmapäeval president Kersti Kaljulaidile «Riigikaitse arengukava 2030» sõjalise kaitse osa, mis on kaitseministeeriumi valitsemisala panus laiapindse riigikaitse arengukava eelnõusse, mille kinnitab valitsus.
Arengukava kirjeldab Eesti sõjalise kaitse ressursiliselt realistlikke arengueesmärke aastaks 2030. Kaitseministeeriumi teatel toob sõjalise kaitse osa välja kaitsevõime arenguvajadused, et suurendada sõjalist valmidust. Saadaoleva ressursi planeerimisel on arengukavas arvestatud ka võimalike loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega.
Kaitseminister Jüri Luik ütles, et toimiva heidutuse ja kaitse tagavad päriselt olemasolevad võimed. «Riigikaitse arengukava on realistlik, põhineb kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ja arvestab maailmas ja Läänemere piirkonnas valitsevate ohtude, aga ka saadaolevate ressurssidega. Loomulikult toetame alati tsiviilühiskonna toimimist ja Eesti majandust,» lisas Luik. Ministri sõnul on ka positiivne, et kaitseväe finantseerimisel ja arengueesmärkide määratlemisel valitseb Eestis lai poliitiline konsensus.
President Kaljulaid avaldas veendumust, et kaitseministeeriumi ja kaitseväe parimate spetsialistide poolt välja töötatud uus arengukava tugevdab Eesti kaitse- ja heidutusvõimet. «See, kui palju täpselt meie võimekused suurenevad, sõltub nüüd sellest, kui palju raha soovivad valitsus ja Riigikogu järgmisel kümnel aastal sõjalisse riigikaitsesse panustada,» ütles riigipea ning lisas, et ta loodab siiralt, et selleteemalised arutelud tulevad sisukad, sest kaitseplaneerijad on täpselt välja arvutanud ka kõikide uute võimalike sõjaliste võimete maksumuse.
«Samuti loodan, et ära kasutatakse kõik meie liitlaste poolt pakutavad rahalised võimalused Eesti kaitsevõime tugevdamiseks ning õnnestub käivitada ühised võimearendusprojektid ka Läti ja Leeduga.»
Riigikaitse arengukava on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumidest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.
Sõjalise kaitse kümneaastaste eesmärkide rakendamine toimub läbi kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastase arengukava, milles määratakse kindlaks eesmärkideni viivad valitsemisala tegevused ja nende rahastamine. Need on omakorda sisendiks iga-aastasele kaitse-eelarve eelnõule.