/nginx/o/2023/09/18/15599681t1h3727.jpg)
/nginx/o/2021/01/21/13587801t1ha5aa.jpg)
Suure osa oma päevast veedavad inimesed siseruumides, mistõttu on oluline hea õhukvaliteet. Selle tagab piisav õhuringlus ehk ventilatsioon, kuid oluline faktor on ka õhuniiskuse tase.
Paraku saabub koos intensiivse kütteperioodiga meie kodudesse liigselt kuiv õhk, mis pärsib ööund, kuivatab limaskesti, põhjustab ketendavaid huuli, sügelevaid silmi või lausa ninaverejooksu. Kuid mitte ainult!
Õhuniiskuse tase on otseses seoses sellega, kui vastuvõtlik on inimese organism haigustele, sealhulgas koroonaviirusele. Teadaolevalt on kuivas õhus ja kuivade limaskestadega inimene viirustele vastuvõtlikum. Näiteks püsib nii koroonaviirus kui meile juba harjumuspärane gripiviirus õhus n-ö aktiivsena, kui õhuniiskus on väga madal või vastupidi, väga kõrge. Vastuvõtlikumad sellistele haigustele ja ärritustele on loomulikult inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk, kuid ebamugavustunnet tekitab kuiv õhk pea kõigile, olgugi et pakase saabudes suudab (terve)inimese organism oludega kohaneda mõne päevaga.
Milline õhuniiskus ruumis on ideaalne inimesele, kuid ebamugav viirustele?
Ideaalne õhuniiskuse tase ruumides on 45 protsenti, kuid üldjuhul on raske abivahenditeta säärase õhuniiskuse saavutamine ja säilitamine. Näiteks on talvel ja kevadel siseruumide õhk eriti kuiv, jäädes vaid 10 ja 20 protsendi vahele.
Peamiselt on selle taga soov muuta hooned võimalikult energiatõhusaks, kuid paraku pole head halvata ja vastupidi, sest soojaks köetud ruumid muutuvad külmade saabudes ühtlasi liiga kuivaks. Tänapäevaste hoonete niiskustase on ilmselgelt aktiivse kütteperioodi ajal liiga madal ning paljud inimesed ei tunne end nendes ruumides seetõttu ka hästi.
Ebamugavust põhjustab loomulikult ka teine äärmus ehk liigne niiskus, mis saabub tavaliselt sügisel, kuid üllatuslikult levib Covid-19 kõige halvemini just soojas ja niiskes ruumis. Seega koroonaviiruse levimise ja levitamise seisukohast lähtuvalt on inimese jaoks ohuks pigem vähese õhuniiskusega ruumid.
/nginx/o/2021/01/21/13587802t1h2c88.jpg)
Kuidas teha kindlaks kodune õhuniiskuse tase ja mil moel olukorda muuta?
Selleks, et määrata õhuniiskuse taset, ei pea jääma ootama kehva enesetunnet või mõnd allergilist reaktsiooni, veel hullem, mõne viirushaiguse läbipõdemist. Õhuniiskuse mõõtmiseks kodustes tingimuses pole vaja muud, kui soetada Šveitsi firma Stadler Formi hügromeeter Selina. Eriti täpse hügromeetri puhul võib näit erineda tegelikkusest +/–3 protsenti. Tavalised ja mehaanilised hügromeetrid võivad eksida kuni +/–20 protsenti. Seega tasub soetada endale täpne hügromeeter, millega saab eluaseme niiskustaset mõõta aasta ringi. Seda on lihtne ka kaasas kanda, et hoida silm peal näiteks ka kontoriruumi õhuniiskusel.
/nginx/o/2021/01/21/13587908t1h02d7.jpg)
Tervislikuma elukeskkonna ja parema õhukvaliteedi tagavad aga õhuniisutid, kuigi jätkuvalt kasutatakse ka märgade käterätikute ja riiete kuivatamist toas. Midagi valet selles pole, sest kõik abinõud, mis vähegi töötavad, on kasulikud, kuid üldjuhul ei too riiete kuivatamine pikaajalist soovitud kasu ning peagi hakatakse otsima lahendusi, mis hea enesetunde tagasi tooks.
Õhuniisutitest sobivad eluruumidesse kõige paremini naturaalsed niisutid, mis on vaiksed ja efektiivsed. Naturaalse õhuniisutamise tööpõhimõte on märgade filtrite ventilaatoriga kuivatamine. Niiskus eraldub (kuivab) vett täis imanud niisutusfiltritest välja sarnaselt igapäevaelus toimuvale aurustumisega ning seetõttu veeauru näha ei ole. Vees olevad mineraalid (kare vesi) ruumi ei lendu, vaid jäävad seadmesse.
Selliseks parimaks mudeliks võib pidada OSKARit, mis reguleerib niiskustaset ning mille kasutuselevõtuga väheneb ühtlasi lenduva tolmu hulk ruumis, mis on eriti oluline inimestele, kel esineb allergiaid.
/nginx/o/2021/01/21/13587798t1h37ca.jpg)
Valik hügromeetreid ja õhuniisuteid leiate meie kodulehelt www.airvitamin.ee
