TERVISHOID ⟩ Kristo Erikson: «Muretseda pole mahti, aga töötajad küsivad, millal see kõik lõpeb.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravikeskuse juht Kristo Erikson. Foto: Sander Ilvest

Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravikeskuse juht Kristo Erikson, kelle voolisid arstiks õpingud ja töö Soomes, rääkis, et peab Skandinaavia maade meditsiini siiani maailma tippude hulka kuuluvaks ning Eestil oleks sealt mõndagi õppida. Kuigi põhjanaabrid kutsuvad teda tagasi, köidab teda praegu enam võimalus arendada riigi suurimat intensiivravikeskust.

Kuidas on regionaalhaiglas sujunud Covid-19-vastane vaktsineerimine?

Vaktsineerimine käib täistuuridel, iga päev töötab majas kolm kabinetti. Esimese doosiga on vaktsineeritud pooled haigla töötajad, teise doosiga umbes kümme protsenti ja need arvud kasvavad pidevalt.

Covid-19 kriis kestab teist hooaega järjest, millised on üldised meeleolud haiglas?

Teatakse, et Pfizeri vaktsiini tõhusus on 95 protsenti ja kaitsesüstitu ei satu haigestumisel enam intensiivravisse. Surmahirm kadus paljudel juba suvel, kui oli näha, kuidas haigus kontrolli alla võtta ka ilma vaktsiinita.

Vaktsiini kätte saanud ütlevad muidugi, et neil on nüüd kindlam olla. Teisalt oleme rõõmustamiseks liiga väsinud. Töökoormus on selline, et polegi aega muretseda, küll aga küsitakse, millal see kõik lõpeb.

Inimesed põlevad läbi. Kus on lahendus?

Skandinaavia näitel võin Covidi kohta öelda, et isegi seal lahkuvad õed töölt või võtavad haiguslehti, aga õdede hoole all on neis riikides vähem patsiente kui meil. Ega Eestis loobumisega teisiti ole, meie startisime kriisis personali arvu poolest halvemalt positsioonilt. Kui riigis ei hakata järjest kehvemaks muutuvat olukorda lahendama, läheb süsteem päris katki.

Kas mõni patsient on ka ise aktiivravist loobunud?

Jah, selliseid juhtumeid on, ka teistes haiglates, kus eakas ei soovi kõrgema etapi agressiivsemat ravi, vaid jääb tavapalatisse. Seal on võimalik talle anda küll lisahapnikku, aga mitte hingamisaparaadi ja intubatsioonitoruga. Patsiendil on ravist loobumiseks loomulikult õigus ja arst paneb sel juhul tema tahte ravipäevikusse kirja.