AK ⟩ EKI keelekool: loomad ja inimesed
/nginx/o/2021/01/28/13599675t1h1302.jpg)
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja-nooremteadur Tiina Paet ja nooremteadur Lydia Raadik kirjutavad loomi ja inimesi puudutava sõnavara lähenemisest.
Hiljuti võis lugeda kurba uudist, et Tallinna loomaaias tuli eutaneerida lõvi. Tundub igati neutraalne sõnastus, aga mida ütleb õigekeelsussõnaraamat? Sõna eutaneerima tähenduseks on seal antud ’ravimatult haiget inimest halastusest surmama’, mille kõrval on soovitus seda mitte kasutada tähenduses ’looma hukkama, surmama’. EKI ühendsõnastikus (Sõnaveebis) on tähendusena esitatud nii inimeste kui ka loomade halastusest surmamine ja tekstikorpusest on näha, et enamasti kasutatakse sõna eutaneerima loomade kohta. 2018. aasta ÕSi tähendussoovitus ja tegelik keelekasutus on niisiis vastuolus. Mis põhjustel sellised tähendusnihked toimuvad ja kuidas neisse suhtuda?
Võõrsõnade leksikonis (2012) on antud sõna eutanaasia päritolu: kreeka euthanasia ’kerge surm’. Leksikonis ei öelda, et see sõna käib ainult inimeste kohta. ÕS aga lähtub põhimõttest mitte soovitada vahetada selgeid omasõnu ebamääraste võõrsõnade vastu. On siiski igati arusaadav, et omasõnade hukkama, surmama ja hädatapma asemel eelistab keelekasutaja sageli eufemistlikumat võõrväljendit. Seetõttu ongi seesugune tähendusülekanne loogiline, loomi pannakse ju ka enamasti halastusest magama (magama panema on samuti üks väljenditest, mida koduloomade kohta on varem kasutatud). Sõna eutaneerima kasutuse sagenemise taga võib olla ka põhjus, et võõrsõna tajutakse mingil määral neutraalsema või professionaalsemana – ka loomakliinikud pakuvad teenust just eutanaasia nime all.
Kuidas aga väljendutakse siis, kui tegu on loomade massilise hukkamisega? Meenutame mõnede aastate tagust seakatku juhtumit. Tollal räägiti peamiselt hukkamisest. Tekstikorpusest on näha, et eutaneerima hakkas levima 2013. ja 2017. aasta vahel, seega paistab, et see on uuema aja (moe)sõna. Aga on teisigi näiteid, et loomade ja inimeste kohta kasutatav sõnavara läheneb. Kui muidu oleme harjunud, et loomad esmalt paarituvad, seejärel on tiined ja lõpuks poegivad, siis viimasel ajal saab üha sagedamini lugeda, et loomad seksivad, on rasedad ja sünnitavad. Need, kes sünnivad, on esialgu veel pojad (mitte tütred) ja need pojad on kas isased või emased (neid sõnu kasutatakse omakorda mh seksistlikult inimeste kohta). Loomade ja inimeste kohta käiva sõnavara lähenemisprotsess on üsna mõistetav, kuna lemmikloomad käivad meiega poodides ja restoranides, kannavad riideid ning inimeste nimesid.
Kokkuvõttes on sõnatähenduste muutumine tavapärane nähtus. Kuna loomi ja inimesi puudutav sõnavara mitmes aspektis ühtlustub, siis on võõrsõna eutaneerima loomulik loomadegi kohta kasutada, ent ärgem unustagem ka omasõnu.