Kõrvalabi aitab koduseinte vahel hakkama saada

Narva sotsiaaltöökeskuse arendusjuht Kristi Mürk ütleb, et toidu kojuvedu on hea võimalus jälgida kliendi enesetunnet ja hakkamasaamist. Foto: Ilja Smirnov

Narva pakub praegugi mitmekesist koduteenust, aga soovib, et see vastaks veelgi enam elanike vajadustele. Sotsiaaltöökeskuse arendusjuht Kristi Mürk toob võrdluseks, et sotsiaalteenused on näiteks auto pesemisest palju keerulisemad: kui kõigile automarkidele sobib ühesugune pesu, siis inimeste abivajadus on erinev.

Mis on koduteenused? 

Lähtudes klientide vajadusest, võib see Narva linnas sisaldada järgmisi teenuseid:

* toiduainete ja majapidamistarvete toomine,

* Narva sotsiaaltöökeskuse köögist valmistoidu kojutoomine,

* abistamine toidu valmistamisel,

* terviseabi korraldamine,

* eluruumi koristamine,

* riiete ja voodipesu hooldus,

* kütmisabi,

* abistamine asjaajamisel,

* abistamine kommunaal- ja muude maksete tasumisel,

* abistamine pesemisel ja hügieeniprotseduuridel,

* abistamine riietumisel,

* abistamine söömisel,

* abistamine liikumisel eluruumis (abivahendi kasutamisega).

Koduteenus on mõeldud inimestele, kes oma tervisliku seisundi tõttu ei tule toime igapäevaelu toimingute ja asjaajamisega.  

Eelmisel aastal osutas Narva linna sotsiaaltöökeskus koduteenuseid 391 inimesele. Näiteks eluruumi koristamist vajas 300, valmistoidu kojutoomist 159 ja abistamist pesemisel 132 inimest. 

Kliente tuleb juurde 

Kristi Mürk tõdeb, et koduteenuse klientide arv kogu aeg kasvab. Seetõttu soovib linn koduteenust kliendikesksemaks ja paremaks muuta, kasutades selleks Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise programmi.

"Kui meie vaatame seda tavaliselt teenuseosutaja vaatevinklist, siis teenuste disain aitab seda näha ka abivajaja silmade läbi. Kõik harjutused, mis koolitusel tehakse, ongi selleks, et hakkame seda teenust ka ise paremini mõistma ning teenus saab olema palju rohkem läbi mõeldud. Teeme küll juba praegu päris palju, aga alati on ruumi parandamiseks."

Sotsiaaltöökeskus uuris ka klientidelt endilt, mida nad koduteenusest ootavad. Selgus, et kui inimene vajab abi kütmisel või koristamisel, siis alati soovitakse ka sotsiaalhooldajaga suhelda.

"Meie kliendid on ka üksikud inimesed ja väga tähtis koht on suhtlemisel, mis toimub koristamise või kütmise ajal," toob Kristi Mürk näiteks, lisades, et paraku on kodukülastuse aeg piiratud, sest kliente on väga palju.

Populaarne teenus on Narva sotsiaaltöökeskuse köögist valmistoidu kojutoomine. "Kasutame selle kättetoimetamiseks sotsiaaltöökeskuse sõidukeid ja me oleme autojuhtide graafikuid päris palju kohendanud, sest valmistoidu vajajaid on aina rohkem ja see tuleb toimetada kätte nii, et toit oleks soe."

Kristi Mürk lisab, et igapäevane toidu kojuvedu on hea võimalus jälgida kliendi enesetunnet ja hakkamasaamist. "Toidu kojutoomine ei käi niimoodi, et autojuht paneb toidu ukse taha ja läheb ära. Klient tahab alati suhelda. See on hea võimalus abivajajatel pilku peal hoida ja märgata, kui inimesel tekib suurem abivajadus."

Hinnatakse stabiilsust

Klientide rahulolu küsitlusest tuli välja, et inimestele on tähtis stabiilsus.

"On neid, kellele ei meeldi see, et töötajad vahetuvad, aga koduteenuseid ei pakuta ainult kella kaheksast viieni ja inimesed töötavad vahetustega. Klientidele on ka väga tähtis, et kui on kokku lepitud, et töötaja tuleb kell üheksa, siis ta tuleb kell üheksa," räägib Kristi Mürk.

Kuigi rahulolu küsitlus on anonüümne, kirjutavad paljud kliendid oma nime alla, sest tahavad tänada abi eest ja on väga rõõmsad, et koduteenus on olemas.

Mõnikord oodatakse siiski sotsiaalhooldajalt rohkemat, kui on tema võimuses. "Me küll seletame lepingut sõlmides arusaadavas keeles ära, mida koduteenus sisaldab, aga tihti on inimesel tunne, et töötaja teeb ära kõik asjad, näiteks renoveerib kiiremas korras tema vannitoa," ütleb Kristi Mürk.

Koduteenuse hind on 6 eurot tund. "Ehkki Narvas on hind üks Eesti odavamaid, tasub klient ainult üksikutel juhtudel täishinna. Enamasti on teenus kliendile kas tasuta või osaliselt tasuline. Teenus peab olema kättesaadav kõigile abivajajatele," põhjendab Kristi Mürk.

Pikaajaline vaade

Selleks, et kõik sotsiaalteenused oleksid linlastele kättesaadavad ja kvaliteetsed, osaleb Narva linn − täpsemalt sotsiaalabiamet − Ida-Virumaa arenguprogrammi strateegia töörühmas. Sotsiaalabiametis on loomisel sotsiaalhoolekande arengukava aastani 2024.

Suure tähelepanu all on sotsiaaltransport. "Kuna see on kiiresti arenev ja paljulubav suund, oleme huvitatud selle edasi arendamisest. Näiteks saaks IT-lahenduste juurutamisega tagada selle, et sotsiaaltransporti oleks mugavam kasutada," selgitab Narva linna sotsiaalabiameti direktor Jelena Vassiljeva.

Tema sõnul on peamised väljakutsed linnas elanikkonna kiire vananemine, aga ka üksi elavate eakate inimeste ja puuetega inimeste arvu kasv. "Pöörasime sellele tähelepanu juba varem, kuid nüüd on probleem üha teravam ja seetõttu on nende inimeste igakülgne abistamine meie prioriteet."

Nii on linna jaoks tähtis arendada tugiteenuseid, mis leevendavad elanike hoolduskoormust. Koduteenuse kõrval peab Jelena Vassiljeva silmas üldhooldusteenust, isikliku abistaja teenust ja tugiisikuteenust.

Narva linnapea Katri Raigi arvates tuleks otsida võimalusi, kuidas paremini toetada inimesi, kes saavad toimetulekutoetust ja vajavad toiduabi.

"Mul on hästi südame peal Narva toidupank, mida käisin kohe ametisse asudes vaatamas. Eks ta kurb ole, kui leiba-saia jagatakse kusagil nurga taga autoremonditöökodade naabruses. Narva linn peaks andma kas korralikud ruumid paremas asukohas või toetama rahaliselt."

Linnapea sõnul tuleb edendada toidupanga koostööd sotsiaalabiametiga, samuti linna kaupluste, toitlustuskohtade ja ka eraisikutega. "Me peame aitama kõige nõrgemaid. Tänapäeva Eestis ei tohiks keegi tunda nälga ja hirmu saia või leiva puudumise pärast."

Katri Raik peab ka oluliseks, et kõik asutused teeksid omavahel inimeste huvides koostööd. "Ühtegi inimest ei tohi jooksutada, vaid ta peab saama oma küsimusele vastuse: uks ei ole tähtis, vastus on tähtis. Inimesel on täiesti ükskõik, kes talle vajalikku teenust osutab." 

Narva linn osaleb koos teiste Ida-Viru omavalitsustega sotsiaalministeeriumi arendusprogrammis "Pöördepunkt", mille viib ellu osaühing Invicta. Narva arendab arendusprogrammi raames edasi sotsiaaltranspordi ja koduteenust.