/nginx/o/2021/02/02/13609628t1h7ca8.jpg)
Ajakirjanik Priit Hõbemägi ütles täna Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et Tallinna abilinnapead Kalle Klandorfi sellel nädalal tabanud skandaal võinuks olla olemata, kui ta oleks rääkinud ametnikujutu asemel inimlikku, selget ja arusaadavat juttu.
«Kui abilinnapea soovitab vanainimesel sõita taksoga sõitmist ja kõik lisaküsimused lüüakse tagasi, justkui kummist reketiga, siis see näitab, et mingisugused asjad on linnas valesti. Kui Klandorf oleks öelnud, et jah, me vaatame selle koha üle ja lükkame vajadusel sealt lume ära, ei oleks seda skandaali tekkinud,» ütles Hõbemägi.
Ta lisas, et kui Klandorfilt küsiti, miks kasutatakse Tallinnast suuremas Helsingis kloriide kaks korda vähem, luges ta vastuseks ette määruse Tallinna tee seisundinõuete kohta.
«Kui lumi on koristamata, on mõttetu hakata lugema vastuseks mingit sahtlipõhjas lebanud määrust. Ei tasu arvata, et linnaelanikud on lollid ja hakata lugema ette, et lumevallid tohivad olla määruse järgi 68 sentimeetrit kõrged, kuid tegelikud on need alles 67,5 sentimeetrit kõrged,» rääkis Hõbemägi.
Ajakirjanik Ainar Ruussaar lisas, et linnas käies peab praegu pidevalt parem silm jälgima teed, et mitte sattuda libedale jääle ja vasak silm peab jälgima katuseservasid, et mitte jääpurika või lumelaviini alla jääda. «Ma tahan liikuda turvaliselt, kuid pean tunnistama, et Tallinnas on piirkondi, kus ei ole turvaline liikuda. «Eile nägin, kuidas kukkus tohutu hulk lund 10 meetrit enne mind katuseserva pealt alla,» lausus ta.
Arhitekt Ignar Fjuki sõnul on üks oluline küsimus, miks ei loobu Tallinn sellise tohutu hulga soola kasutamisest, nagu seda praegu tehakse. «Eriti vastikuks muudab talvise liikumise see saast, mis tekib soola ja lume segust. See määrib riideid ja jalanõusid ning on ohtlik loodusele. Puud kiduvad talvel teedele puistatud soola pärast,» ütles Fjuk.