Skip to footer
Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

Laps närib küüsi, imeb pöialt, krigistab hambaid, hingab suu kaudu – müofunktsionaalsest teraapiast saab abi

Artikli foto

„Praktika näitab, et müofunktsionaalse teraapia spetsialisti konsultatsiooni ja ravi vajab lausa iga teie laps,“ ütleb Tallinna Hambapolikliiniku terapeut Jekaterina Vorontsova. Tegemist on teraapiaga, millest pole aga paraku kuulnud paljud lapsevanemad. Seda põhjusel, et Eestis on seda pakutud vaid mõned aastad, sh Tallinna Hambapolikliinikus viimased 3 aastat.

Müofunktsionaalne teraapia pole siiski uus suund meditsiinis, sest see on tihedalt seotud ortodontilise raviga. Juba kümneid aastaid on see aidanud lapsi ja ka täiskasvanuid enam kui 100 riigis. Tõsi, võrreldes näiteks Ameerika või teiste suuremate Euroopa riikidega, pole see Eestis veel nii hästi arenenud, kuid huvi ja selge vajadus sellise teraapialiigi vastu on suur. Ainuüksi viimase kolme aastaga on Tallinna Hambapolikliinikus teraapia läbinud 180 patsienti, kellest suurem hulk on olnud lapsed, kuid leidub ka täiskasvanuid.

Milliste probleemida korral saab müofunktsionaalsest teraapiast abi?

Müofunktsionaalne häire tähendab seda, kui probleeme esineb näo- ja suupiirkonna ja lihastes töös. Lihtsustatult, kui lapsevanemale tundub, et lapse hingamisega, kõnega, mälumisega, neelamisega, miimikaga ja imemisega on midagi valesti, tuleks pöörduda spetsialisti poole.

Müofunktsionaalsete häiretega tegeleva terapeudi Jekaterina Vorontsova sõnu on kõige levinumaks näo- ja suupiirkonna lihaskonna probleemiks avatud suu, mis tavaliselt tähendab, et laps hingab valdavalt vaid suu kaudu ning tavaliselt toob see endaga kaasa ka keele vale asendi. Suuhingajatel asub keel üldjuhul, kas suu põhjas või hammaste vahel ning selletõttu võib olla häiritud kõne. See võib muuta ka hambumust, kuna keel lükkab hambaid valesse asendisse ning probleemi eiramisel või tähelepanuta jätmisel deformeerub hambakaar.

Lisaks sellele, et valed oraalsed harjumused mõjuvad negatiivselt hambumusele, halvendab see ka üldtervist. Näiteks on suu kaudu hingavate inimeste rüht halvem, suu limaskest on kuiv ja sellest võib tekkida hambakaaries või veritsevad igemed. Loomulikult on hingamisraskuste tõttu tihti häiritud inimese uni.

Vorontsova rõhutab, et teraapiasse tuleks kindlasti pöörduda nii lastel kui täiskasvanutel, kelle ninahingamine on takistatud, hingamine toimub suukaudselt ja valju häälega, öösiti on kuulda norskamist ning hommikul ärgates on suu- ja ninaõõs kuiv. Probleem on eriti tõsine, kui lapsel esineb mõni loetletud probleem ja ta väsib pärast ärkamist kiiresti. Samuti tuleb spetsialistilt abi küsida, kui inimene ei saa närida ja neelata toitu ilma, et sellega ei kaasneks grimasse, ebamugavustunnet (naksud) või valu alalõua piirkonnas.

Kui kaua kestab ravi?

Jekaterina Vorontsova sõnul võib suuremate probleemida korral teraapia kesta umbes 10 kuud, kuid kui laps hingab nina kaudu ja ei oska näiteks vaid oma keelega korrektselt toimetada, võib häid tulemusi saavutada juba poole aastaga. „Tulemused sõltuvad muidugi väga palju sellest, kui usinalt laps ja täiskasvanu harjutusi kodus iseseisvalt teevad,“ selgitab terapeut, kes lisab, et patsientide mured ja probleemid on tihti ka sellised, mida ei saa üksi teraapiaga lahendada. Näiteks vajavad spetsialistidest meeskonna sekkumist sageli täiskasvanud patsiendid, kelle müofunktsionaalne teraapia võib olla lõppenud ja tulemuslik, kuid aastatepikkune keele vale asend võib olla teinud palju kurja ning kuhjanud hambad valesse asendisse. Just seetõttu teevad müofunktsionaalse raviga tegelevad terapeudid tihedat koostööd ortodontidega, logopeedidega, kõrva-nina-kurgu arstidega ja teiste spetsialistidega.

Suuremate probleemide vältimiseks ning kiiremate tulemuste saavutamiseks soovitab  Jekaterina Vorontsova näidata lapsi müofunktsionaalse teraapiaga tegelevatele spetsialistidele alates 3 eluaastast, kuid kui lapsevanem märkab probleeme varem, ei tasu jääda ootama, vaid tegutseda kohe. „Spetsilisti vastuvõtule tuleb pöörduda alati varem, mitte hiljem. Tähelepanu tuleb pöörata juba piimahammastele, keelekidale ja lapse kõnele, sest täiskasvanueas on juba raske muuta valesid harjumusi. Aastatega muutub ka inimeste lihastoonus ja elastsus nõrgemaks, mis võib pikendada ravi,“ põhjendab Vorontsova, kuid lisab, et probleemide korral ja tubli töö tulemusel saavad siiski ka täiskasvanud positiivse tulemuse teraapia lõpuks.

Tekkinud kahtluste korral tasub pöörduda Tallinna Hambapolikliiniku poole, mis on pealinna vanim, kuid igati kaasaaegne ja dünaamiliselt arenev hambaraviasutus, kus töötab üle 200 spetsialisti, sh üle 60 erineva eriala arsti, suuhügienisti, müofunktsionaalse terapeudi, labori ja radioloogia spetsialisti.

SA Tallinna Hambapolikliinik juhatuse esimees Maksim Volkov toob välja, et tänavu tähistab polikliinik suurt juubelit – 70 aastat tegevust! Nende aastate jooksul on raviasutus pakkunud kõrgetasemelist hambaraviteenust lugematu arv patsientidele ning osutanud ka arvukalt sotsiaalprojekte, et hambaravi oleks kättesaadav kõigile. Volkov märgib, et selle eesmärgi nimel, et ravi oleks tõepoolest kättesaadav kõigile ja igal ajal, tehakse kliinikus tööd iga päev. Tallinna Hambapolikliinik on avatud kõikidel nädalapäevadel, ka nädalavahetustel ja pühadel. “Seega, kui vajate kiiresti kõrgelt kvalifitseeritud hambaarsti abi, võite iga päev pöörduda Tallinna Hambapolikliinikusse,” ütleb mees, kes märgib, et lisaks on  polikliinik Haigekassa pikaajaline partner, mis tähendab, et kõiki Eesti elanikele mõeldud hüvitisi saab Tallinna Hambapolikliinikus mugavalt kasutada.

Artikli foto

Lähiajal avatakse kliiniku filiaal ka Tallinnas, Lasnamäel.

Broneeri aeg lühitelefonil: 1920
Tagasi üles