20. veebruari Keskpäevatunnis arutasid saatejuhid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk koroonapiirangute ja vaktsineerimise üle. Saatejuhid nentisid, et kaugõppele minek võib tähendada tõsiseid tagajärgi hariduslikus ja sotsiaalses mõttes, millest taastumine võib kauem aega võtta, kui kaugõppel ollakse.
Priit Hõbemäe sõnul on kaugõppe mõju laastav, kuigi Eestil on piisav tehnoloogiline ettevalmistus. «See mahajäämus on ilmne, et selline arvuti taga õppimine ei anna suurele osale lastest samasugust tulemust ja siis tekib võõrdumine koolist,» ütles Hõbemägi.
Hõbemägi viitas Tallinna Ülikooli uuringule, mis leidis, et 30 protsendile lastest kaugõpe ei sobi, mille tõttu langevad ka nende õpitulemused. «Seda on väga keeruline korvata ja see läheb ülejäänud elu arvelt. Selle tagajärjed on ühel päeval veel rasked, aga seda ei saa kellelegi minu meelest süüks panna, see ongi hästi keeruline olukord,» märkis Hõbemägi, viidates õpetajatele, kellele viiruse tagajärjed on raskemad.
Ignar Fjuk ütles, et mahajäämus ei ole ainuke kahjutegur, mis kaugõppega kaasneb. «Nii nagu paljud sõltuvused, olgu see magus, narkootikumid, alkohol, on lastele kõige ohtlikum nutisõltuvus, ja ega nad seal kodus arvuti taga niisama ei vahi, nad on seotud mingisuguste portaalide, meediaga kitsamas ja laiemas mõttes. Seetõttu on see olukord tõesti raske,» arvas Fjuk.
Ruussaar nõustus Fjukiga: kui ainult läbi nutiseadmete sõpradega suhtlemine kestab kaua, siis sellest välja tulemine võib kesta veel kauem ja võib olla palju keerulisem. «Mitte miski ei asenda seda, kui noored inimesed ja ka meievanused inimesed saavad ikkagi silmast silma oma sõpradega kokku saada ja suhelda,» nentis Ruussaar.
Hõbemäe sõnul on tegu Eesti tuleviku küsimusega, kuna praegused noored peavad kümne aasta pärast Eesti elu edasi vedama. «Eesti, nagu me kõik väga hästi teame, ei saa olla suur rahvaarvult, aga saab olla suur vaimult, ja see tähendab seda, et me peame olema hästi haritud, et maailmas silma paista ja oma eluga hästi hakkama saada. Kui üks osa õpilasi hakkab regulaarselt maha jääma, siis nende õpiedukus on halvem ja nende tulemused ka elus on selle võrra viletsamad,» hindas Hõbemägi.
Saate teises pooles tuli juttu piirilepingu initsiatiivi algatamisest ja välisluureameti raportist.