Maailm taskus ⟩ Triinu Ossinovski: Myanmaris on kõrge oht kodusõjaks

Myanmari sõjaväehunta võttis 1. veebruaril riigis võimu, vangistas juhtivad valitsusametnikud ja kuulutas novembris toimunud valimiste tulemused tühiseks. «Maailm taskus» kutsus külla MTÜ Mondo ja Tallinna ülikooli Myanmari eksperdi Triinu Ossinovski, et saada selgust teravaks kujunenud olukorrast meile kaugevõitu riigis.

Triinu Ossinovski Foto: Annika Haas

Myanmari sõjaväevalitsus justkui kaotati ametlikult 2011. aastal, kuid kümme aastat hiljem on sõjavägi ikka võimul. Sõjaväeline riigipööre oli Ossinovski kirjeldusel lihtsalt senise katteloori langemine, sest tegelikult nende suur tähtsus valitsemise juures vahepealsel perioodil ei vähenenudki. Nüüd on aga riigitüürist kinni hoidmine toodud ülemaailmse tähelepanu alla. 

Õhustik on tema hinnangul revolutsiooniline. Kui noored on lootusrikkad, siis vanemad tunnevat muret ja hirmu, sest nad on juba näinud 1988. ja 2007. aasta protestiliikumiste vägivaldset mahasurumist. See tähendab, et meeleolud on pingelised. «Maksab vaid tikku tõmmata ja sealt võib päris suur leek tulla,» kirjeldas ta.

Ossinovski tõi välja, et kui Myanmar 1948. aastal Briti impeeriumist iseseisvus, siis ta iseseisvus riigina, millel polnud ühtset nägu. Riigis on üle 140 etnilise vähemusgrupi, millest suurimad küündivad mitme miljoni inimeseni. Paljud rahvusvähemused on soovinud föderaalset valitsemist ja piirkondadele suuremat autonoomiat. Täna räägivad mõned rahvusgrupid isegi iseseisvumisest. 

Selle taustal on arendatud etniliste gruppide oma relvajõude, mis on mõnes piirkonnas juba aastakümneid sõdinud keskvalitsuse sõjaväe vastu. Aung San Suu Kyi valitsuse ajal jõuti rahuläbirääkimistega faasi, kus mitmed olulised regioonide omakaitsejõud ja keskvalitsus olid kohe-kohe allkirjastamas dokumente, et suures osas riigis tekiks püsiv rahu. 

Ent kõige suurem vähemusgruppe koondav jõud on tänaseks öelnud, et nad ei kavatse enam rahuläbirääkimistega edasi minna, sest nad ei pea sõjaväelist valitsuset õigeks ja legitiimseks. Samal ajal on näha, et paljudes piirkondades on vägivaldsete kokkupõrgete arv tõusmas, selgitas Ossinovski.

«Mina hindan kodusõja ohtu üsna kõrgeks, paraku,» sõnas ta. Seda just vähemuste poole vaadates, kes valmistuvad vastama kõigi vahenditega olukorrale, kui sõjavägi peaks võtma ette suure rünnaku. 

Saates räägiti teiste teemade seas:

• Miks ikkagi sõjavägi võimu haaras ja just nüüd?
• Milline tähtsus on rohingjade vastu suunatud genotsiidil Myanmari poliitikas? Või ajakirjanduses paljastatud korruptsioonijuhtumitel?
• Mida meeleavaldajad hetkel nõuavad? Millised on peamised protestide viisid ning kui edukas on olnud senine taktika? Miks on sõjaväe reaktsioon protestidele olnud üllatav? 
• Kes on kahtlased isikud, kes nüüd küla- ja linnatänavatel sõjaväepatrullide asemel passivad ning mis eesmärgil on nad sinna saadetud? 
• Mis rolli mängib Hiina Myanmari valitsuse aitamisel? Kas sellest võib areneda järgmine konflikt?