AK ⟩ Siim Kallas: kriiside lahendaja John M. Keynes

John Maynard Keynes Foto: akg-images

Üks arvamusliider soovitas Eesti otsustajatel tundma õppida mingit uut rahandusteooriat, millest oleks abi praeguse majanduskriisi lahendamisel. Kahjuks pole olemas mingit päris uut teooriat, kirjutab Riigikogu liige Siim Kallas. 

See, mida tänapäeval viiruskriisi leevendamiseks rahanduses kasutatakse ja mida kasutati Euroopas 2008.–2012. aasta rahanduskriisi lahendamiseks, on tegelikult majanduspoliitika, mille lõi 1930ndatel John Maynard Keynes. Ja mida ka neil aegadel reaalselt ellu viidi. Praeguseks on tema teooriaid täiendatud ja kombineeritud, aga põhi on ikka sama.

John Maynard Keynes oli lummav, särav isiksus, üks 20. sajandi suuremaid intellektuaale.

Aga väitega, et Keynes oli 20. sajandi suurim majandusteadlane – nii teda valdavalt nimetatakse – on üks probleem. Kui tema revolutsioonilise suurteose («The General Theory of Employment, Interest and Money») esitaks mõni majandusteaduse üliõpilane tänases Tartu Ülikoolis magistritööna, oleks läbikukkumine kindel. See ei anna üldse mingi tõsise teadustöö mõõtu välja. Selles teoses pole empiirilist materjali, on vaid üksikud viited teistele autoritele. Ja ega ta polnudki akadeemilises mõttes teadus, aga oli ometigi teooria, mis on elus tänaseni, mille üle vaieldakse ja mida kasutatakse.

John Maynard Keynes oli suur mees. Kaks meetrit pikk. Ta kirjutas tohutult palju, tema eraelust rääkis kogu Londoni kõrgseltskond.

Keynes kuulus kõrgaristokraatlikku nn Bloomsbury ringi koos kirjanik Virginia Woolfi ja teiste, peamiselt vasakliberaalsete kõrgintellektuaalidega. Selles ringis oli ka meestevahelist läbikäimist, mis ei olnud võõras Keynesilegi. Siiski armus ta ühte kuulsa Sergei Djagilevi rühma (Vene Ballett, Les Ballets Russes) baleriini, kelle nimi oli Lidia Lopokova (Venemaal Lopuhhina). Bloomsbury ring oli šokis. Niisugune kõrgaristokraat ja abiellub kahtlase kuulsusega baleriiniga. Aga sellest naisest sai Keynesile ustav elukaaslane, kes tema eest ennastsalgavalt hoolitses ja oma elu lõpuni Keynesi vaimset pärandit korrastas ja hooldas. Keynesi elustiil – tohutu koormusega töötamine ja ahelsuitsetamine – tõi talle 54-aastaselt raske infarkti ja viis ta sellest maailmast kõigest 62-aastaselt.