Suured vead vaktsineerimises ⟩ «See asi lonkab mõlemat jalga. Ja üks käsi ei tea, mida teine teeb»

Vaktsineerimine edeneb nii konarlikult, et selles protsessis sees olijate närvid põlevad ereda leegiga. Vaktsiine napib, samal ajal läks mitusada doosi halvaks. Arter räägib asjadest, millest ei räägita. Foto: Kristina Herodes

Vaktsineerimine edeneb nii konarlikult, et selles protsessis sees olijate närvid põlevad ereda leegiga. Arter kogus kokku vaid mõned näited, kuidas protsess, mis võiks Eesti inimeste silmis taas lootuse süüdata, nii vaevaliselt käib.

Infosulus

Mooste perearst Monika Hõim-Wessels ootab päeva, millal ta saab lõpuks oma valla lasteaednikke vaktsineerida ning jätkata kõige eakamate kaitsepookimist. Tal on nimistus 1200 inimest, väga mõnus töö, ütleb ta.

«Haigekassast tuli 4. märtsil korraldus tellida Mooste lasteaednikele vaktsiinid. See oli AstraZeneca vaktsiin, seda saadetakse saja doosi kaupa. Lasteaednikke on 11, mul oli õrn lootus, et lisaks lasteaednikele õnnestub süstida ka nimekirjas olevaid alla 70-aastasi, kes krooniliste haiguste tõttu on riskirühmas. Järgmisel päeval tuli teade, et tellitut ei saa. Mingit põhjendust ei olnud. /jätkub/

Läksid pahaks

Tallinna lastehaigla infektsioonikontrolli õde Marina Koroljova ootas terve 16. veebruari terviseameti autot. See pidi haiglasse toimetama 300 doosi AstraZeneca vaktsiini, mis mõeldud Tallinna õpetajate vaktsineerimiseks. Aga autot ei tulnud ega tulnud, napp viis kilomeetrit, mis terviseameti ja lastehaigla vahel, näisid võtvat tunde. Tööpäeva lõpus oli auto lõpuks kohal ning Koroljova tegi täpselt nii, nagu reeglid ette näevad. Mõõtis vaktsiinikastis temperatuuri. See oli kaks kraadi üle normi... /jätkub/