Küsitlus: välismaal elavad eestlased tahavad osaleda Eesti arengus

Naine lennujaamas. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

​Välisministeerium tegi välismaal elavate eestlaste seas küsitluse, et uurida, kui oluliseks peavad nad oma igapäevaelus kodumaaga seonduvat ja mida oodatakse omakorda riigilt. 

Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul oli küsitlusuuringu eesmärgiks saada välismaal elavatelt eestlastelt ausat tagasisidet ja sisukaid ettepanekuid neile suunatud tegevuste planeerimiseks.

Möödunud aasta 18. oktoobrist kuni 28. novembrini toimunud küsitluses osales ligi 2000 eestlast enam kui 70 riigist. Küsitluses osalenud aktiivseimad inimesed olid vanuses 26–45. Üle poole küsitlusele vastanutest oli enam kui kümme aastat Eestist eemal olnud.

Suur osa (76 protsenti) uuringus osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Eesti tutvustamisel soovitakse riigist rääkida kui avatud, sallivast ja arenemishimulisest.

Küsitlusel hindas valdav osa vastajatest, et Eesti hea käekäik on väga oluline, seda hinnati teiste ankeedi väidetega võrreldes kõige kõrgemalt. Seejuures oli Eesti hea käekäigu hindamisel läbivaks jooneks mure Eesti ühiskonna viimaste aastate arengute pärast. Ka Eesti identiteedi säilitamise ning kodumaaga ühenduses olemise vajadust ning eesti kultuuri ja keele rolli hinnati kõrgelt.

Eesti identiteediga suhestuvad välismaal elavad eestlased suuresti emakeele abil. Ka võõrsil sündinud noorema põlvkonna eestlased identifitseerivad end eesti kultuuri ja päritolu kaudu. Seejuures tõdesid küsitlusele vastanud, et just võõrsil elades mõistetakse teravamalt emakeele ja kultuuri väärtust.

Seejuures oli läbiv arvamus, et võimalused välismaal eesti keele õppimiseks on kesised, puudub info keeleõppe võimaluste kohta või siis ei peeta olemasolevaid õppevahendeid piisavaks, kaasaegseks või kasutajasõbralikuks.

Välismaal elavad eestlased ootavad, et saatkonnad hoiaksid neid oma tegevustega kursis. Samuti on neil nii valmidus kui ka huvi lüüa kaasa saatkondade korraldatud ettevõtmistel, mis on seotud Eesti tutvustamisega.

Ka enamik (69 protsenti) võõrsil elavatest eestlastest on rahul neile pakutavate konsulaarteenustega. Seejuures oodatakse riigilt paindlikumaid ja tänapäevasemaid lahendusi konsulaarteenuste andmisel, näiteks passi ja ID-kaardi taotlemisel.

Eestisse tagasipöördumise otsus tehakse küsitlusele vastanute sõnul sageli töö- ja elukeskkonna ning Eesti maine ja ühiskondliku sallivuse põhjal. Kodumaale naasmisel peljatakse igapäevaeluga seonduvaid raskusi, ka kohalike tõrjuvat hoiakut tagasitulijate vastu.

«Peame väga oluliseks, et eestlased üle maailma tunneksid, et nad on Eestile tähtsad, siia tagasi oodatud ning et neil endil oleks tahe anda oma osa meie arengusse ja tulevikku,» ütles Liimets. «Selle saavutame pideva sisuka suhtluse ja partnerluse kaudu välismaal elavate eestlastega. Seetõttu astubki välisministeerium samme, et välismaal elavatele eestlastele suunatud tegevused oleksid tõepoolest mõtestatud ja kõigile neile päriselt vajalikud.»