T, 29.11.2022
Välismääraja ⟩ Karmo Tüür: Putin tegi elegantse käigu
STYLELOCATIONRussian President Vladimir Putin takes a lunch break during a weekend trip with Defense Minister Sergei Shoigu in the Russian Siberian taiga forest March 21, 2021 in Tuva, Russia. (Credit Image: © Alexei Druzhinin/Kremlin Pool/Planet Pix via ZUMA Wire) Foto: Alexei Druzhinin/Kremlin Pool/ZUMAPRESS.com
Kuku Raadio
Karmo Tüür: Putin tegi elegantse käigu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6

Venemaa president Vladimir Putin tegi turvalise valiku, kui ta tegi USA presidendile Joe Bidenile ettepaneku omavahel debatti pidada, sest oli ette teada, et Biden ei võta seda vastu, ütles politoloog Karmo Tüür Kuku raadio saates «Välismääraja».

Tüür selgitas, et kumbki president pole suur debattide pidaja. Nüüd aga saab Putin näidata, et ameeriklased ei julgenud tema soovile vastu tulla ning selles mõttes oli tegu elegantse käiguga.

Saatejuht Erkki Bahovski mõtiskles, et Moskva on alati uue USA presidendi proovile pannud nii, et tekitavad diplomaatilise intsidendi ja vaatavad, kuidas USA reageerib. Nüüd aga tundub, et USA president Joe Biden jõudis ette, kui ta vastas intervjuus, et  Venemaa president Vladimir Putin on tapja. 

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu märkis, et tegemist ei ole pretsedenditute sõnadega, sest varem on Biden nimetanud Putinit kõrilõikajaks. Samuti on terava sõnakasutusega silma torganud mitmed teised riigipead, näiteks Türgi president Recep Tayyip Erdoğan.

Venemaa-suguses riigis ei tee eriteenistused midagi, mida president heaks ei kiida. Kui president Putin ütleks, et lõpetage mõrvad ja provokatsioonid ära, siis see ka kahtlemata juhtuks. «Vastutust nende tegude eest president Biden ka silmas pidas, mitte seda, et Putin käib ise Novitšokiga ringi ja mürgitab [Aleksei] Navalnõi aluspükse. Seda teevad teised vennikesed,» selgitas Stoicescu.

Viimaste nädalate pingeliste suhete puhul saab USA vastuseid jagada kaheks selle järgi, kas nad puudutavad Venemaa pikaajalisi või lühiajalisi huve, kirjeldas Tüür. Viimase näiteks on kehtestatud sanktsioonid mõne ametiisiku vastu, kes olid seotud Navalnõi mürgitamiskatse või vangistamisega. Pikaajalise mõjuga on aga otsused, mis sisuliselt takistavad Venemaa juurdepääsu tehnoloogiale. «Keeld relvakaubandusele – asi, mille peale Venemaa ametkonnad lõkerdasid rõõmsalt naerda, et viimati müüs USA meile relvi 1945. aastal ja peale selle pole meil millestki ilma jääda,» tõi Tüür välja.

Bahovski täpsustas, et toona polnud tegemist isegi müügi, vaid andmisega. Tüür selgitas, et Venemaa ja USA vahel toimub kahese rakendusega kaubavahetus ehk müüakse tooteid, mida saab kasutada nii tsiviileesmärkidel kui ka sõjatööstuses – lennunduses kasutatavast tehnoloogiast USAst Venemaale kuni uraani müügist Venemaalt USA-le. «Seda kaubandust on küll. Kui need kraanid kinni keeratakse ja keelatakse ka tehingud vastavate firmadega, siis muutub juurdepääs lääne tehnoloogiale Venemaa jaoks palju raskemaks,» kirjeldas Tüür.

Saatejuhi küsimuse peale, kas USA ja Venemaa vahelised pinged võivad ka Eestit mõjutada, möönis Tüür, et välistada seda ei saa. Arvesse aga tuleb võtta, et Venemaal valmistatakse ette suurel hulgal plaane erinevate olukordade jaoks ning küsimus on selles, milline plaan parasjagu lauale võetakse. Ta selgitas, et Venemaal on võimalik USAd rünnata palju kaudsematest kohtadest: alates Süüriast ja Liibüast kuni Kuuba ja Nicaraguani. Sellisel juhul ei lähe Venemaa otsesse konfrontatsiooni Ameerika Ühendriikidega. Balti riike rünnates minnakse USAga otsesse konflikti ning nende plaanide realiseerumise tõenäosus on palju väiksem, ent siiski mitte null, argumenteeris Tüür.

Märksõnad
Tagasi üles