Rainer Kattel: naistevastase vägivalla hind

Rainer Kattel. Foto: Elaine Perks

Nii Eesti kui ka globaalne kogemus näitab, et koroonapiirangud toovad kaasa naistevastase vägivalla kasvu, kirjutab kolumnist Rainer Kattel.

Maailma statistika näitab, et iga kolmas naine kogeb oma elu jooksul vägivalda selle erinevates vormides, seksuaalsest kuni füüsilise ja vaimse vägivallani. Eesti ei ole siin erand ning eelmise aasta esimese üheksa kuuga kasvas perevägivalla teadete arv politseile kolm protsenti. Me kõik kujutame ette, milline on vägivalla emotsionaalselt laastav mõju. Kas me saame seda mõju ka arvudesse panna?

Sotsiaalteadlased on üritanud naistevastase vägivalla mõju mitmel moel hinnata. Üldiselt on võimalik eristada kahte tüüpi kulusid, mis kaasnevad vägivallaga: töövõimetus, sissetuleku langus ning vähenenud osalus tööjõuturul; suurenenud kulutused sotsiaal-, juriidilistele jms teenustele. Sellise metoodika alusel on ÜRO arvutuste järgi naistevastase vägivalla hinnaks kaks protsenti globaalsest SKTst. Kahtlemata ei saa neid näitajaid üheselt Eestile üle kanda, ent kui arvestada, et uuringute järgi on ka Eestis iga kolmas naine ühel või teisel moel vägivalda kogenud, siis on selle hind majandusele märkimisväärne. Tähelepanuväärne on aga ka see, et meil puuduvad täpsemad analüüsid Eesti kohta.