Unusta kirevad lihavõttemunad, need pühad tulevad hoopis teist tooni

Fotod on valitud Tiina Sildre lihavõttealbumist. Kevadine meeleolu on loodud ajatatud lillede ja ajalooliste, põlvest põlve pärandatud nõude abil. Tähtsal kohal on pastelses gammas lihavõttemunad – värvitud munad ei pea sugugi olema karjuvalt kirevad! Foto: TIINA SILDRE

Homme on lihavõtted − pühad, mida tähistatakse ka kui rõõmuavaldust uuele elule. Sel puhul ehitakse kodusid pajutibude, hiirekõrvul kaseokste, nartsisside jt kevadekuulutajate, värvitud munade ning kaunilt kaetud lihavõttelauaga.

Kevade kõige suuremaid ja oodatumaid pühi, ülestõusmispühi, nimetatakse sagedasti munadepühadeks. Muistsetel põhjarahvastel on muna olnud elu ja sigivuse sümboliks, teda on seostatud ka põllundus- ja karjandusmaagiaga. Nagu paljudes maades, on ka meil tavaks pühademunade värvimine, kinkimine, vahetamine ja koksimine.

Eestis hakkas munade värvimise komme laiemalt levima sakslaste eeskujul alles 19. sajandi teisel poolel. Toona tehti seda enamasti käepäraste vahenditega ehk sibulakoorte, mustikavarte, vihalehtede, rukkioraste ja riideribadega, tänapäeval on aga munade ilmestamiseks tohutult võtteid ja võimalusi. Juhul kui kodu ja peolaud on väga värviküllaselt dekoreeritud, võib munad üldse värvimata jätta, nad mõjuvad efektsena ka ehedalt.

Vaata suurt, ideedeküllast galeriid - kindlasti leiad väärt mõtte enda kodu kaunistamiseks!

Munapüha võib olla täiesti puhas, hele ja rahulik. Foto: TIINA SILDRE

Ajatatud lilledes peitub kevade kõige kaunim essents. Foto: TIINA SILDRE