Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Rein Lang: läbi pole hammustatud ühte vaktsiinisegaduse liikumapanevat jõudu – raha

Rein Lang ja Väino Koorberg võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette vaktsineerimise korraldamise ja selle kajastuse meedias. 

Lang märkis, et tuleb tunnustada ABSi, mis viitab tema ja Koorbergi kasutusele võetud terminile administratiiv-bürokraatliku süsteemi kohta. «[See] suutis nädalavahetusel korraldada vähemalt Tallinnas vaktsineerimisega korraliku etenduse. Täpselt nii, nagu meie ennustasime, läks see lörri, esiteks. Teiseks: esmaspäeva hommikul rahvusringhääling kui ABSi PR-firma edastas pika ja lohiseva loo sellest, kuidasmoodi õigustati kogu aktsiooni ja tehti rahvale selgeks, et kõik läks kõige paremini.»

Koorberg sõnas, et vaktsiinitalgutel toimunut õigustada enam ei õnnestu, sest kõik tänased lehed võtsid juhtkirjades positsiooni, et aktsioon läks lörri. Eelmine kord räägiti, et perearstid on piduriks, kes ei suuda kaustikutes arvet pidada ja oma patsientidele helistada. Selle asemel võtab riik karmi käega asja enda kätte. 

Seejuures korraldati meedias laiaulatuslik vaktsineerimist propageeriv kampaania vaktsiinidele, mida pole. Koorberg oletas, et tegemist võib olla strateegilise käiguga näidata kaitsesüste kui defitsiitset kaupa, et tõsta vaktsineerimishuvi. «Minu meelest riiklikult läbimõeldud kommunikatsiooni see küll ei meenuta,» ütles ta.

Raha, raha ja veel kord raha

Koorberg tõi esile oma tuttava sotsiaalmeedias, kes postituses kirjeldas, kuidas ta on oma 95-aastast ema hoidnud kõikide kontaktide eest. Seetõttu ei viinud ta oma ema ka jäähalli, kus on mitusada inimest pikkades järjekordades.

Lang avaldas kahetsust, et ajakirjandus pole läbi hammustanud ühte kogu segaduse liikumapanevat jõudu: raha. Eesti vabariik otsustas, et iga sutsakas maksab jämedalt 5,5 eurot. See tähendab, et kogu vaktsineerimise protseduur läheb maksma umbes 10 miljonit eurot ning seda ilma vaktsiinide maksumuseta. «See on tervishoius üsna suur raha. Tänaseks on käivitunud küünarnukkidega võidujooks kümne miljoni peale.»

Tema hinnangul oleksid perearstid tänases vaktsiinide laekumise tempos jõudnud need ilusasti oma patsientidele ära süstida. Selle asemel aga keegi arvas, et neile pole kümnest miljonist nii suurt tükki tarvis.

Simmo Saarele antavast tähelepanust

Koroonapandeemiaga seotult on näha, et kriisid toovad alati pinnale kangelasi. Lang tõstis esile, et kangelasena oskab ennast praegu näidata endine terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar, kellega nädalavahetuse Arteris ilmus pikk intervjuu. «Oleme ka enne juhtinud tähelepanu, et Saarest tegelikult on saanud poliitik, kelle huvi on olla pildis. Ta millegipärast on seda väga hästi saavutanud. Meie andmetel kavatseb Simmo Saar kandideerida Pärnus kohalikel valimistel EKRE nimekirjas.»

Lang kirjeldas, et intervjuus heidab Saar ette, et riik tegi panuse perearstidele. «Nüüd ma ei saa enam mitte midagi aru. Ei teinud ju perearstidele panust. Vastupidi: nüüd on panused tehtud kesksetele vaktsineerimiskeskustele.»

Koorberg läks vaktsineerimise tralli juurde tagasi ning tõi välja, et kõikidele digiregistratuuris vaktsineerimisaja otsijatele näidati suurt trääsa. «Öeldi, et mingeid aegu ei ole. Siis selgus, et aegu saab registreerida erafirmade kodulehekülgedelt. Meil on e-riik. Minu meelest kogu tervise infosüsteem vajaks kriisijärgselt väga põhjalikku analüüsi, kas see on ikka see, nagu me teda ette kujutame.»

E-riigist tervishoius

Lang märkis, et Saarel on tuline õigus, kui ta ütleb, et e-riik ei kannata sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas eriti kriitikat. Selle taga on sotsiaalministeeriumi asutus TEHIK ehk Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Samuti on olemas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), mis peaks tagama turvalise andmevahetuse ja vaatama, kuidas Eestis andmebaasid luuakse. RIA tegevus on suurel määral kaetud riigisaladusega.

Ta kutsus üles ajakirjandust uurima, mis TEHIKus toimub ning mis on RIA roll kogu asja juures. Lisaks ütles ta, et ootab ajakirjanduselt süvitsi minemist ning põhjuste väljaselgitamist, millise kivi all vähid peidus on. Reportaaži äpardustest Sõle spordikeskuses on lihtne teha.

Koorberg ütles vastu, et ajakirjandus ei tegelenud ainult sellega, vaid ka püstitas küsimusi vaktsineerimisplaani ja selle elluviimise kohta. Samuti on ajakirjandus küsinud väga palju riikliku kommunikatsiooni kohta.

Saaremaa liiklusõnnetuse kohtuotsusest

Lisaks vaatlesid saatejuhid Saaremaa surmakutsari Andres Reinarti süüdi mõistmist mõrvas. Lang märkis, et kohtuasi on õhukesel jääl ning jõuab veel riigikohtusse arutluse alla. Ta küsis, et kui ringkonnakohus peaks ütlema, et liikluskatastroof ei ole mõrv, kas siis hakkab ajakirjandus omaenda tarbijate soovidele tuginedes üles lööma emotsionaalset fooni, et Eesti kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegutseb roolijoodikute huvides? 

Koorberg sõnas, et Langi näide on konstrueeritud ning vaevalt et ajakirjandus päris niimoodi hakkaks tegema. Samuti ei saa ajakirjandus teemat kajastamata jätta. Selle asemel ootaks kohtult selgemat selgitust ehk kohtunikud võiksid olla laiemalt avalikkuse ees ning kujundada õigus- ja õigluspilti, leidis ta.

Lang ütles, et ta tahtiski välja jõuda selleni, et kohtunik peaks avalikult põhjendama tehtud otsust. Ajakirjandus võiks ka nõuda kaitsepolitseilt ja prokuratuurilt rohkem informatsiooni kui pressiteadet, et menetluse huvides rohkem ei räägita.