Riik sai valmis kiire internetiühenduse plaani

Kiiret internetiühendust võimaldav kaabel jõuab maapiirkondadesse visalt. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt (RE) saatis avalikule konsultatsioonile Eesti lairiba arendamise plaani aastateks 2021–2030, mille eesmärk on kümnendi lõpuks varustada kogu Eesti kättesaadava ülikiire, kindla ja taskukohase internetiühendusega.

Aastatel 2021 kuni 2027 on valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24,29 miljonit eurot tuleb ELi taasterahastust ja 45 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengufondist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul tuleks toetuste jagamisel tagada regionaalne tasakaal ning jagada raha vastavalt maakondades olevale kiire interneti nn valge ala suurusele. 

Ministri hinnangul saavad need projektid, mis toovad kiire interneti lastega peredeni, koolideni, raamatukogudeni või ettevõteteni, kindlasti lisapunkte.  

«Kui eeldada ühele aadressile liitumise võimaluse loomise eest maksimaalseks toetuse suuruseks 3000 eurot, nagu ta varasemate toetusmeetmete puhul on olnud, siis oleks võimalik selle 69 miljoni euro eest luua liitumise võimalus ligi 23 000 aadressile,» märkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. 

Hindamisel võetakse muuhulgas arvesse ka näiteks seda, kas liitumise võimalus luuakse lastega peredele või kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte ühendamiseks. Ministri hinnangul saavad need projektid, mis toovad kiire interneti lastega peredeni, koolideni, raamatukogudeni või ettevõteteni, kindlasti lisapunkte.  

Samuti on riigil kavas toetada katkematu 5G-ühenduse tagamist peamistel Eesti transpordikoridoridel. Tagasisidet oodatakse aprilli lõpuks. «Minu jaoks on oluline, et kõik osapooled oleksid protsessis kaasatud ning meil oleks võimalik koguda tagasisidet üle Eesti,» lausus Sutt. 

Digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksi (DESI) järgi on Eesti näitajad nii ülikiire lairibaühenduse kättesaadavuse kui ka mobiilse interneti kasutuselevõtu osas head, kuid püsivõrgu kaetuse poolest asume koos naaberriikidega Euroopas pingerea lõpus.