P, 4.12.2022
Maailm Taskus ⟩ Kristo Tamm Hiina transiidist: totaalset aatelisust taga ajades saaks ainult Islandiga kaubelda
epa09106622 A container ship in Table Bay, Cape Town, South Africa, 30 March 2021. According to the international vessel tracking platform FleetMon, with the Suez Canal blocked for a week, many shipping companies resorted to rerouting their vessels around the Cape of Good Hope at the southern tip of Africa. Included is the mega ship Ever Greet, which is operated by Evergreen, the same Taiwan based company as the vessel Ever Given which blocked the Suez Canal. EPA/NIC BOTHMA Foto: NIC BOTHMA/EPA
Kristo Tamm Hiina transiidist: totaalset aatelisust taga ajades saaks ainult Islandiga kaubelda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

«Maailm taskus» võtab seekord vaatluse alla Hiina transiidiäri ning selle võimalused ja ohud Eestile. Viimastel aastatel on Hiina ostnud Kreekalt Pireuse sadama, liisinud 99 aastaks Sri Lankal asuva Hambantota sadama, avanud sõjaväebaasi strateegiliselt olulises Djiboutis ning toetab võimsalt taristu ehitamist nii Kesk-Aasias kui ka Valgevenes. 

Kristo Tamm
Kristo Tamm Foto: Erakogu

Teema lahkamiseks kutsus saatejuht Karl-Hendrik Pallo külla Aasia uuringute magistri ja Tallinna Ülikoolis Rail Balticu trassikoridori võimalusi uurinud projektianalüütiku Kristo Tamme. 

Tamm selgitas, et kui avalik tähelepanu on läinud eelkõige Rail Balticu reisivõimalustele, siis sama oluline on selle sidumine Euroopa kaubateedega. «Kui Rail Baltic valmib, siis sellest me saame kasu hakata lõikama kõige paremini siis, kui ka ühilduvad teed on valminud,» sõnas ta.

Täpsemalt vaadeldi projektis, kuidas ühilduks Rail Baltic Läänemere-Aadria koridoriga ja sellega suuresti paralleelselt kulgev niinimetatud Merevaigukoridor, mis läbib idapoolset marsruuti. 

Mõlemad koridorid jõuavad välja Aadria mereni, kus on mitu kiiresti kasvavat kaubasadamat. Eestil oleks projektist võita, sest see tähendaks kiire ja Euroopa-sisese ühenduse loomist maailma suurte kaubateedega, leidis projektianalüütik.

Nii Läänemere-Aadria kui ka Merevaigukoridoris on on täna juba olemas ja kasutusel, kuid Euroopa Liidu transpordivõrgu nõuetele need täienisti hetkel ei vasta. Seetõttu tuleb raudteid moderniseerida, tõstes kiiruseid ja kõrvaldades eksisteerivad pudelikaelad.

Näiteks üheks peamiseks pudelikaelaks on Koperi sadama u 25 km pikkune ühendustee, mis on hetkel aeglane ja sellest tulenevalt kehva läbilaskevõimega. EL-i investeeringute abil rajatakse uus tee, mis on 75% ulatuses tunnelites.

Läänemere-Aadria raudteekoridor on kahest trassist parema seisus, sest seda on kauem arendatud. Täna on peamised pudelikaelad piiriülestel lõikudel. Merevaigukoridoril on kitsaskohti märksa rohkem, kuid ka nende lahendamiseks on koostatud selge roadmap (projektiplaan). Laiem eesmärk on tagada kaupade kiire ja sujuv liikumine mööda erinevaid transpordikoridore, keskendudes võrgustiku moderniseerimisele ja ühilduvusele.

Lisaks mereteedele on olulised ka maismaaühendused, sest kuigi Suessi blokeerimine on harukordne juhtum, tõi see uuesti tähelepanu alla vajaduse mitmekesise transpordivõrgustiku järele. Tuleb aga märkida, et selles suunas liigutaksegi. Nii ühilduvad Kesk-Aasia maismaateed Merevaigukoridoriga ning jõuavad siis välja Valgevenesse. Sealt omakorda Bresti raudteesõlme, mis haakub Poolaga. Tulevikus on plaan luua ka link Eestiga. 

«Selle kanali puhul on siiski meie kui Euroopa Liidu võimalused üpris piiratud. Me ei saa neid teid, mis on Venemaal või Kasahstanis, moderniseerida. See on selline raske ettevõtmine,» tõi Tamm välja. Samuti on kaubateede arendamise puhul taustal olulisel kohal Venemaa ja Euroopa omavaheline läbikäimine, mis ei ole kõige parem.

Pallo tõi välja, et Eesti kaitsepolitsei on aastaid rääkinud Hiina huvi laienemisest ning märtsis leiti ka esimene eestlasest Hiina spioon. Ta küsis, et kas sellises poliitilises olukorras peaks üldse minema aktiivselt Hiina raha püüdma?

Tamme hinnangul on Hiina transiidiäri puhul oluline eristada majandus-kaubanduslikku ja poliitilist poolt. Ta jäi skeptiliseks, kas Eesti-sugusel väikeriigil on võimalust Hiinaga koostööst täielikult lahti öelda. "Kui me ajaks totaalset aatelisust riikides taga, siis saaks võib-olla ainult Islandi ja Fääri saartega kaubelda."

Ta möönis, et Hiina investeeringud on palju kõneainet pakkunud. Oluline on aga see, et ei loovutataks kontrolli strateegiliselt oluliste taristuobjektide üle, selle asemel, et kaubanduse arendamisest loobuda. Kui vaadata eelmist aastat, siis Euroopa Liidul vähenes kaubandus kõikide riikidega, ent äri Hiinaga on jätkuvalt tõusutrendis, tõi Tamm esile. 

Saates räägiti lähemalt veel:

  • Millised pudelikaelad vajavad lahendamist, et ühildada Rail Baltic Euroopa kaubateedega?
  • Kui palju Aadria meresse kaubandust jõuab ning kellelt?
  • Milline mõju on Suessi segadusel maailma majandusele?
  • Kas Põhja-Jäämere kaubatee on kindel tulevik? Mida tähendaks see Eestile?
  • Mida on Euroopa riigid teinud, et Hiinaga äri ajamise riske maandada?

Head kuulamist!

Märksõnad
Tagasi üles