Välismääraja Matti Maasikas: Ukraina on meie aja suurim geopoliitiline nihe Euroopas (6)

The Independence Monument rises above the city of Kyiv, Ukraine April 6, 2021. Picture taken with a drone. REUTERS/Valentyn Ogirenko Foto: VALENTYN OGIRENKO/REUTERS
Kuku Raadio
Copy

Olukord Ukraina-Vene piiril on pingestunud pärast seda, kui Venemaa tõi sinna lisavägesid. Riigikogu liige Jüri Luik ja Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas rääkisid Kuku raadio saates «Välismääraja», mis edasi võiks juhtuda ning miks on Ukraina liikumine läände niivõrd oluline.

Luik märkis, et enne stsenaariumi lahtirullumist on raske öelda, mis on Venemaa eesmärk. «Ütleme nii, et alles lõpus, kui piltlikult öeldes mustkunstnik on kaabust jänese välja tõmmanud, teame me lõplikult, mis juhtuma hakkab.»

Jüri Luik (Isamaa).
Jüri Luik (Isamaa). Foto: Madis Veltman

Tema sõnul on aga fakt, et Venemaa on loonud rea sõjalisi ja propagandistlikke võimeid, et väga kiiresti minna üle mingit tüüpi sõjalisele stsenaariumile. Täna on Ukraina piirile koondunud peaaegu sama palju Vene vägesid kui sõja tipul 2014.–15. aastal. Väed on toodud mitmest Vene sõjaväeringkonnast ja paiknevad laial territooriumil. 

Luik tõi välja, et teiseks on venelased pannud käima võimsa propagandakampaania. Ukrainat süüdistatakse venekeelse elanikkonna represseerimises kuni selleni välja, et venelased väidavad, justkui ukrainlased plaanivad mingit Srebrenica tüüpi genotsiidi. 

Saatejuht Erkki Bahovski meenutas, et see meenutab Lõuna-Osseetiat 2008. aastal, mille puhul Venemaa rääkis samamoodi genotsiidist. Luik lisas, et märkimisväärne on ka see, et venelased on lükanud kõrvale igasugused katsed diplomaatilisteks lahendusteks. 

Tavapäraselt isegi siis, kui Venemaa ei taha kasutada diplomaatilisi võimalusi, teevad nad vähemalt hea näo ja proovivad protsessis osaleda. Nüüd aga venelased põhimõtteliselt keeldusid Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) nõupidamisel Viinis osalemast.

Ukraina pöördumine idast läände

Luik hindas, et Venemaa tegevuse taga on kombinatsioon ajenditest, alustades sisepoliitikast ja lõpetades uue USA administratsiooniga. President Vladimir Putin on allkirjastanud seaduse, mis võimaldab tal kandideerida eluaegseks presidendiks. Seda ajal, mil Venemaa majandus on ebastabiilne ning Ukraina olukorra pingestamine võimaldaks tal saavutada iseennast kindlustav ühiskonna mobilisatsioon.

Samal ajal on USA uus president Joe Biden võtnud Putini ja Venemaa tegutsemise osas tugevaid seisukohti. Alahinnata ei maksa ka seda, et Venemaa maailmavaade on võrdlemisi imperiaalne. Venelaste jaoks on oluline Ukraina tähtsus Venemaa ajaloos ja identiteedis.

Matti Maasikas
Matti Maasikas Foto: Tairo Lutter

«Ma julgen väita, et Ukraina pöördumine idast läände on meie aja suurim geopoliitiline nihe Euroopas,» sõnas Maasikas. Ta selgitas, et see on toimunud alates 2014. aastast väga erinevatel rinnetel. Ukraina majandus on ennast suurel määral idasuhetest lahti haakinud ning laiaulatusliku kaubandusleppe abil pööranud end Euroopa Liidu poole.

Ukraina õigeusukirik on läinud Moskva patriarhaadi alt Konstantinoopoli patriarhaadi alla. Ning veel poliitika, ühiskonnaeluga seonduv, õigusriik ja korruptsioonivastane võitlus, kus Ukraina püüab üle võtta Euroopa standardeid, loetles Maasikas erinevaid valdkondi.

Arvesse tuleb võtta, et tegemist on suure riigiga, kus on palju sisseharjunud elukorraldust, mida tuleb muuta. See tähendab, et korruptsioon Ukrainas ei ole ainult mõne riigiametniku või poliitiku küsimus, vaid osa ühiskonnast.

Tähtis on ka oligarhide mõju, mistõttu suur osa majandusest ei toimi turumajanduse põhimõtete järgi, vaid kunagi saavutatud ülirikaste ja ülimõjukate inimeste kokkulepete järgi, tõi Maasikas välja. Pärast Maidani loodi uus korruptsioonivastane süsteem, aga see alles hakkab tulemusi näitama, tõi Maasikas esile.

Luik: Euroopa saaks rohkem ära teha

Oma toetuse muutustele on andnud president Volodõmõr Zelenski, kes enne pandeemia tulekut viis mitut Maidani-järgset reformi edasi. Viimase poole aasta jooksul on ta tõsiselt tegelenud õigussüsteemi reformiga, sest korrumpeerunud kohus on saanud Ukraina majanduskasvu ja välisinvestorite peamiseks pidurdajaks. 

«Zelenski saab sellest aru,» hindas Maasikas. «Kas päris jõuline ja põhjalik kohtureform on võimalik? Jällegi, on palju neid, kes ütlevad küüniliselt, et pole kunagi tehtud, 30 aastat uue iseseisvuse aja jooksul pole suudetud teha ja ei suudeta ka nüüd. Aga see on saanud Zelenski reformide ja Zelenski kui riigimehe-riigijuhi lakmustestiks.»

Luik nõustus, et Maasika loetletud tegevused aitavad rahvusvahelisel tasandil Ukraina imagole kaasa. Samuti toetab seda Zelenski isik, kes on noor ja eredalt mitte-nõukogudelik isik. Luik täiendas, et tema hinnangul on teised riigid märganud ja arvestanud, et Ukraina rahvas on olnud demokraatliku revolutsiooni mootor. Venemaa sõjategevus on demokraatlikku suunda ainult tugevdanud.

Teisalt leidis Luik, et Euroopa ja USA saaksid Ukraina jaoks palju enam ära teha. Geopoliitilises mängus on olulised sümbolid ja teema raamistamine. «Näiteks asjaolu, et Euroopa Liit ei ole sõnaselgelt andnud Ukrainale Euroopa perspektiivi. See on paratamatult viinud selleni, et Moskvast Putini laua tagant jääb mulje, et ikka ollakse kõhklevad: Ukrainat toetatakse, aga pigem pika hambaga. Pole ikka täpselt oma. Sama on ju tegelikult NATOga.»

Üheselt mõistetavad kinnitused, et Ukraina on osa läänest, oleks Luige sõnul Venemaale heidutuseks. 

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles