Ministeerium avaldas kohtute madalamad riigilõivumäärad

Eelnõuga alanevad mitu korda kohtumenetluse riigilõivumäärad. Illustratsioon: justiitsministeerium/Indrek Sammal

Justiitsministeerium avaldas täna eelnõu, mis muudab mitu korda madalamaks kohtumenetluse riigilõivud, lihtsustab lõivude arvestamise süsteemi ja muudab seeläbi inimeste jaoks ligipääsetavamaks oma õiguste kaitsmise kohtus.

«Vaatasime kõik lõivud ükshaaval üle,» kirjeldas eelnõu loomist justiitsminister Kristen Michal, kelle sõnul on eelnõu tulemiks lihtsam juurdepääs õigusele ning senisest enam tasuta õigusnõu vähekindlustatud ja erivajadustega inimestele.

Eelnõu kohaselt hakkab asja hinna või nõude suuruse pealt makstav riigilõiv sõltuma sellest, kas avaldus esitada maksekäsumenetlusse, elektrooniliselt avalikus e-toimikus (AET) või paberil.

Näiteks peab praegu kehtiva seaduse kohaselt inimene, kes soovib kohtu kaudu välja nõuda oma 1500-eurost võlga, maksma riigilõivu 319,55 eurot. Uue eelnõu kohaselt tuleks aga sama menetluse eest maksta ainult 45 eurot juhul, kui võla nõudmine toimub läbi maksekäsu kiirmenetluse; 150 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus elektrooniliselt ja 200 eurot juhul, kui esitada hagiavaldus paberil.

«Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka neil võimalik sama soodsat lõivu maksta kui elektroonilise avalduse puhul – näiteks võib selliseks põhjuseks olla puue või see, et inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge vanuse tõttu arvuti kasutamist nõuda. Ka võib kohus soodsamat määra omal algatusel lubada,» täiendas minister.

Kõige soodsam on rahaliste nõuete osas esitada avaldus maksekäsumenetlusse, mis on lihtsustatud kirjalik kohtumenetlus ja võimaldab inimestel kõige kiiremini saada võlga välja mõistvat kohtulahendit. Ühtlasi vähendab see menetlusliik kohtute töökoormust.

Justiitsminister märkis, et mõnel juhul lõivud ka tõusid. Seda näiteks halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamisel, kus lõiv tõuseb 12,78 eurolt 15 eurole. Tsiviilkohtumenetluses tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole. Nimetatud lõivude puhul leidis ministeerium, et need on seni olnud põhjendamatult madalad.

Riigilõiv võib näiteks teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Praegu saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.

Kohtud peaksid hakkama kiiremini tööle

Lisaks lõivude alandamisele sisaldab eelnõu ka muudatusi, mis aitavad kohtutel kohtumenetlust kiiremini läbi viia ning vältida menetluse venitamist.

Näiteks muudetakse dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, kuna kehtiv regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Esimese astme kohtutes on kättetoimetamise staadiumis kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab, kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Seetõttu võimaldab praegune süsteem pahatahtlikel menetlusosalistel kohtuasju venitada.

Samuti hakatakse juriidiliste isikute puhul senisest rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise.

Lisaks viiakse sisse muudatus, mille kohaselt peab menetlusosaline, kellele on korra juba tema suhtes käiv kohtumenetlus teatavaks tehtud, ise oma aadressi- ja sideandmete muutmisest või ka oma pikemast ärasõidust kohut teavitama. Vastasel korral loeb kohus viimasele teadaolevale aadressile saadetud kohtudokumendid kättetoimetatuks.

Michal tõdes, et eelnõust eraldati selle kiirema vastuvõtmise huvides paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavat tööd teha. «Jätkame nende arutamist eraldi. Aga kuna riigilõivude alandamisega on kiirem, siis eraldasime need kaks arutelu,» ütles justiitsminister.

Kohtumenetluse riigilõive alandav eelnõu on plaanitud jõustuma 1. juulil 2012.