Rein Lang tutvustas, et tänast «Olukorrast ajakirjanduses» saadet saab jagada kolme ossa: hea ajakirjandus, halb ajakirjandus ja õpetuste jagamine. Rääkida tuli ka poliitikast.
Hea ajakirjandusega alustades tunnustas Lang eelmisest nädalast Mikk Salu artiklit «Unustage põllumajandus – kümned miljonid eurod kriisilaene läksid kurat teab kuhu» Eesti Ekspressis. Lang sõnas, et ta ise on nagu rikkis plaat utsitanud ajakirjandust uurima, kuhu eelmisel kevadel kriisiabi andmise korras Maaelu Edendamise Sihtasutusele suunatud rahad läinud on, aga seni pole tahetud vedu võtta. «Nüüd siis lõpuks pandi täiega,» märkis Lang.
Ta avaldas lootust, et tuleb ka järgmine samm. Ajakirjanikud ei peaks tema hinnangul praegu piirnema selle avalikustamisega, kes rahapajast osa said, vaid et mida ka rahaga tehti. «Isegi kui see kõik on JOKK-skeem, rahade eraldamine on olnud JOKK, siis seda enam on Eesti avalikkusel õigus teada, mida rahasaajad majanduse arendamise sildi all rahaga tegid.»
Kaassaatejuht Väino Koorberg kiitis Salu teist artiklit Indrek Tibari valimisest USA justiitsatašee kohale. «Eelmisel nädalal meil korraks saateteemade seas oli see lugu, et tahtsime küsida Indrek Tibari missioonist ja sellest, kas siis, kui Swedbanki rahapesu tõkestamise kõrge ametnik läheb äkki Eesti Vabariiki esindama Ameerikasse rahapesuga seotud asjades, kas seal ei teki kits kärneriks olukord? Selle küsimuse on Mikk Salu Eesti Ekspressis ära lahendanud. Mõlemad head tublid lood.»
Lang ja Koorberg nõustusid mõlemad, et edasimineku võimalus on ka Tibari loo puhul suur. Lang märkis, et idee saata USAsse justiitsatašee ei pruugigi olla vale, aga tahaks täpsemalt teada, mis on tema ülesanded. Salu artiklist jäi talle mulje, et praegu ei tea Tibar seda isegi.
Koroonainfost ja Tarandi kriitikast
Veel tunnustas Lang Postimehe vahel avaldatud vahelehte koroonaviiruse kohta, kus vastati levinud küsimustele viiruse ja vaktsineerimise kohta. Tema tähelepanu aga pälvis, et sama lehega saabus noorteleht 4jaleht, mis oli küljendatud nii, et saaksid lugeda ka kõik +10 silmanägemisega inimesed – suured šriftid ja taandread. Koroonaviiruse vaheleht oli taas väikeses kirjas ja kokkupressitud. «Ma kujutan ette, et vanemad inimesed pidid võtma luubi,» kritiseeris Lang.
Koorberg ironiseeris, et vanemad inimesed on juba harjunud rohukarpide selgituslehtedelt luubiga otsima kõrvalnähtude kohta. «Eks oli arvestatud sihtrühmaga. Võib-olla vanematel inimestel on prillid juba olemas, millega lugeda. Noorematel ei ole.»
Lang leidis, et kokkuvõttes tuleb Postimehele vahelehe tegemise eest ikkagi punkt anda. Kolmas hea ajakirjanduse näide oli saatejuhtide hinnangul ajalehes Sirp – Kaarel Tarandi artikkel «Ema valge raamat».
«[See] oli tõepoolest väga vaimukalt ja hästi kirjutatud. Võttis ühe artikliga kokku Eesti poliitilise suundumuse ehk siis kõik, keda me valime, on lubanud õhtul tõmmata inimestele tekk peale ja hommikul koos kohvi voodisse toomisega tekk maha. Niisugune patroneerimine, ema-isa kujundi loomine riigist on kestnud liiga pikka aega. Sirbi peatoimetaja väga õigesti juhib tähelepanu, et tegelikult on see ikka lausjama,» nõustus Lang Tarandi kriitikaga.