Riigikohus: välismaalasele peab jääma õigus Eestist väljasaatmine kohtus vaidlustada

Mullu mais lõppes Eesti ja Läti piiril ajutiselt taastatud piirikontroll ja riigipiiri valvamine. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm / Sakala

Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks välismaalaste seaduse sätted, mis ei võimaldanud kohtus vaidlustada viisavabalt Eestisse saabunud Ukraina hooajatööliste riigis viibimise ennetähtaegset lõpetamist.

Mullu Eestis töötanud Ukraina hooajatöölised pöördusid koos tööandjatega viisa ennetähtaegse lõpetamise tõttu kohtusse. Halduskohus kaebust menetlusse ei võtnud, sest välismaalaste seadus seda töölistele ei võimalda. Küll aga jõudis riigikohus otsusele, et kohtusse pöördumise võimaluse välistamine on põhiseadusvastane. 

Politsei- ja piirivalveamet lõpetas töötajate viisavaba Eestis viibimise ennetähtaegselt, sest väidetavalt eirasid nad pärast riiki sisenemist isolatsiooninõudeid. 

Töötajad ja nende tööandjad esitasid seepeale halduskohtusse kaebuse, kus palusid PPA otsuse tühistamist. Muu hulgas viidati sellele, et töötajatelt võetud Covid-19 proovide tulemused olid negatiivsed.

Halduskohus tagastas kaebuse, sest välismaalaste seadus ei anna selles olukorras kohtusse pöördumiseks õigust. Seetõttu jäi rahuldamata ka töötajate esialgse õiguskaitse taotlus ja nad pidid riigist lahkuma.

Ringkonnakohus seevastu rahuldas kaebuse, leides, et välismaalaste seaduses sätestatud kaebeõiguse piirang on põhiseadusevastane, ning pöördus selle kontrolliks riigikohtu poole.

Kolleegium tunnistas sätted kehtetuks

Tänase otsusega tunnistas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaidlusalused välismaalaste seaduse sätted põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, sest igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Õigus pöörduda Eestis kohtusse on ka riigis viibivatel välismaalastel.

Kolleegium nentis, et Ukraina ja veel mitmekümne riigi kodanikud võivad lähtudes Euroopa Liidu määrusest viibida ELi maades poole aasta jooksul viisavabalt kuni 90 päeva. 

Kuna välismaalased viibisid Eestis hooajatöödel ja tööandjad olid teinud nende Eestisse saabumiseks pingutusi, riivas töötajate riigis viibimise ennetähtaegne lõpetamine riigikohtu hinnangul ka tööandjate ettevõtlusvabadust. Ilma tööjõuta polnud ettevõtjail võimalik kokkuleppeid täita ega vajalikke töid teha.

Riigikohus nentis, et viisavabadus kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide jagatud pädevusse.