Kuku raadio saates «Nädala tegija» oli külas vast ametisse määratud vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer, et anda selgitusi, kuidas kulgeb vaktsineerimine ning milliseid pingutusi tehakse selle edendamiseks. 

Seer selgitas, et tema ja ta meeskonna tööülesandeks on kõige lihtsamalt öeldes vaktsineerimise operatiivne korraldamine – et riiki saabuvad vaktsiinid jaotataks tervishoiuasutuste vahel ning süstitaks ära võimalikult tõhusalt. Seer ise süstalt pihus ei hoia, aga korraldab jaotust ning otsuseid, mis puudutavad riskigruppide vahel manööverdamist.

Ta tõi välja, et vahetu töörühm moodustatakse ilmselt 12 inimesest, aga taga on terved ametid: haigekassa, terviseamet, TEHIK, ravimiamet, riigikantselei ja teised. 

Valitsuse eesmärgiks on, et juuni lõpuks oleks võimaldatud ühe doosiga vaktsineerimist kõigile, kes seda soovivad. Seer on ametisse seatud augusti lõpuni, enne mida võiks saavutada vähemalt 70-protsendilise vaktsineerituse üle Eesti. 

Seeri sõnul jälgivad nad hoolega, kuidas riskigrupi vaktsineerimine sellel nädalavahetusel läheb. Ta oletas, et järgmise nädala keskel saab selle järgi panna paika ka aja, kui kaua peab veel vaktsiine hoidma vanemaealistele ning millal võiks neid hakata andma noorematele. Praegu on piiriks võetud 70 protsenti, kes vanemaealistest peaks olema vaktsineeritud.

Saatejuht Ulla Länts märkis, et üle Eesti keskmisena võib 70 protsenti ära tulla, aga paikkonniti on kaitsesüstimises suured käärid. Seer möönis, et Ida-Virumaa ja osaliselt ka Harjumaa on murelapseks. 

Ta avaldas lootust, et kuna sellest nädalast saavad kõik riskigrupi inimesed vaktsineerida Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega sõltumata perearstinimistust, siis vaktsineeritute osakaal lähiajal suureneb. 

Seer kinnitas, et kõik AstraZeneca esimese süsti saanud inimesed saavad ka teise doosi.

Vaktsineerimise korraldamise töörühma teravdatud tähelepanu all on vaktsiinitarned Eestisse, mille puhul avaldas Seer lootust, et järgmisteks nädalateks planeeritud 40 000 doosi jäävad pidama ning ehk isegi kasvavad. 

Ta tõi välja, et praegu on suuri vaktsiinikeskuseid proovitud Tallinnas, Tartus ja Ida-Viru linnades. Küll aga ei pea vaktsineerimiskeskus tähendama tingimata tennisehalli või spordisaali. Kõikides maakondades on olemas haiglad, mille pinnal saab vaktsineerimist läbi viia kiiremas tempos, kui igapäevane plaaniline tegevus. Seniste keskuste põhjal on teada, et üks vaktsineerija teeb tunnis 15–20 süsti ning see on arvestuste aluseks, selgitas Seer.

Kommentaarid
Copy