Kuku raadio saates «Keskpäevatund» arutlesid saatejuhid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussar ja Ignar Fjuk muu hulgas Estonia teatri juurdeehituse teemat. Arhitekt Ignar Fjuk leidis, et arutlusel olevat laiendust teatrimaja taha ehitada ei saa.
Arhitekt Ignar Fjuk ütles, et teatrimaja teema on päevakorras olnud tema osalusel vähemalt 40 aastat juba. Fjuk lisas, et niisugusel kujul, nagu on plaanitud, ei saa Estonia teatri laiendust teatrimaja taha ehitada. «See hävitab kogu selle keskkonna ära, see hävitab kogu selle ruumi ära,» ütles Fjuk.
Otsustajad peaksid Fjuki sõnul silmas pidama, et praegune Estonia teater on mälestis. «Lisaks ta asub vanalinna muinsuskaitse alal, kus kehtib reeglistik, et sinna ehitatakse ainult kooskõlas olemasoleva keskkonnaga ja ümberringi on kõik praktiliselt mälestised,» ütles ta.
Fjuk märkis, et Estonia teatri taga olevale alale ei mahuks kuidagi 1200-kohaline saal. «See läheks praktiliselt Pärnu maanteele välja, see peaks olema 1000 kohaga ja mis on kirss tordil – selle kohviku peaks ka sealt siis likvideerima,» ütles Fjuk.
Priit Hõbemägi mainis, et temas on tekitanud Estonia teatri laiendamise teemal arusaamatust, kuidas riigi muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie on võtnud avalikult pooldava positsiooni juurdeehituse loomiseks.
«See jätab mulje, et kogu pikale veninud objektide välja valimise protsess on ammu ette ära määratud, ja see on ette määratud Keskerakonna ja Reformierakonna omavaheliste kokkulepetega, mis lepivad mingisugustes tingimustes omavahel kokku, kes missuguse objekti saab,» ütles Hõbemägi.
Ainar Ruussaar siinkohal vaidles vastu ja leidis, et näiteks keegi ei seosta tänapäeval ju Kumu või ERMi mõne erakonnaga. «Seos partei ja kultuuriobjekti vahel on vägivaldne, see kestab kaks kuud või kaks aastat, aga mitte rohkem,» ütles ta.
Hõbemägi leiab, et Estonia teatri võiks ehitada kuhugi mujale ja sinna võiks teha tänapäevase ooperisaali. «Seda küsimust, mis saab Estoniast, mis on keset linna, seda küsimust ei teki sellepärast, et kammerooperi jaoks on saali nii või teisiti vaja. See maja ei ole niivõrd teatrimaja, nagu arvab Ott Maaten, vaid see on Eesti rahva kultuuriline sümbol, see on iseseisvuse sümbol alates aastast 1913 – seda on ta kõigepealt ning seejärel on see muusikamaja,» ütles ta.
Saates tuli veel juttu riigi eelarve strateegiast ja probleemidest Isamaa erakonnas.