Haiglas koroonahaigusse jäänud 77-aastane naine suri vaktsiinist hoolimata

Arkadi Popovi sõnul testitakse haiglas nii töötajaid kui ka haigeid korduvalt ning seos, nagu patsient oleks nakkuse haiglast saanud, ei leidnud tõestust. Pildil Merimetsa nakkuskliinik. Foto: Madis Veltman

Tütar matab oma ema 9. mail. Urn on kerge. Tuhk läheb mulda kaevatud auku, tuha peale jälle muld, siis väetis ja siis pihlapuu istik. Kõik saab tehtud ema soovide järgi ja seetõttu hing kerge. Teisalt on jäänud vastuseta hulk kraapivaid küsimusi. «Miks vaktsiin mu ema ei kaitsnud?» küsib tütar. Nii tema kui ka ema nimed on Postimehele teada, kuid teema delikaatsuse tõttu me neid ei avalda.

Reisime veidi enam kui kaks nädalat ajas tagasi, ühte aprillikuu pilvisesse lõpupäeva. Ema magab morfiini saanuna Tallinna Merimetsa nakkushaigla koroonaosakonnas, hapnik tuleb voolikuid mööda. Tütar on saanud loa temaga hüvasti jätma tulla, muidugi täies kaitseriietuses.

Hingamisraskused ja organite kahjustused ei ennusta head, kuid ema tundub rahulik. Torkab justkui läbi une oma hapra käe tütrele pihku ja vajub veelgi sügavamasse unne. Süda lakkab töötamast päev hiljem.

Lähme veel paar päeva ajas tagasi. Ema on juba Merimetsa nakkushaigla koroonaosakonnas, kuid vastab veel telefonile. Tal on palavik ja hirm. Vahel ütleb lähedastele telefonis, et tahabki surra, vahel pärib, millal ometi koju saab. Sest tagasi oma koju pidi ema saama juba aprilli keskel, ja sugugi mitte Merimetsa nakkushaiglast, vaid naabruses olevast Meremeeste haiglast.

Aga läks teisiti: haiglasviibimise seitsmendal päeval osutus kolmas raviasutuses tehtud koroonatest ühtäkki positiivseks. Kuidas viirus ema Meremeeste haiglas kätte sai? Kas ta nakatus haiglas? Tütrel pole vastuseid.