Väino Koorberg ja Rein Lang võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette ajakirjanduse usaldusväärsuse kasvu, riigisekretäri vastutuse Jüri Ratase kulutuste heaks kiitmisel ja küsimuse, miks on kasutamata vaktsiini kogus iga nädal nii suur. Mitmed lood eelmisest nädalast pälvisid saatejuhtide silmis esiletõstmist.
Koorberg tõi välja, et Eurobaromeetri ajakirjanduse usaldusväärsuse uuringu järgi 2020. aastal Eesti elanike seas tõusis märgatavalt usaldus raadio- ja trükimeedia vastu. Kõige rohkem usaldatakse raadiot, mille usaldus tõusis 62 protsendilt 77 protsendini. Trükiajakirjanduse usaldusväärsus tõusis 50 protsenti 68 protsendini. Televisiooni usaldus on umbes samal tasemel ning internetti usaldab veidi üle poole Eesti elanikest, võttis Koorberg tulemused kokku.
Tegemist oli üleeuroopalise uuringuga erinevate institutsioonide vastu, millest selgus, et kasvas ka politsei, meedikute ja isegi valitsuse usaldusväärsus.
Lang märkis, et ajakirjanduse jaoks on ülimalt hea uudis, et tema kauba väärtus on tõusnud. Ta selgitas, et nad on Koorbergiga juba kaua rääkinud, et kui ajakirjandus pole usaldusväärne, siis selle kaup ei lähe ka kaubaks.
Koorberg küsis vastu, kas ajakirjandus on viimase aastaga oluliselt paremaks muutunud või võib-olla on inimesed hakanud selgemalt teadvustama, et kaupa on vaja. Lang leidis, et ajakirjandus on viimase aasta jooksul näidanud ka natuke paremat tööd. Koorberg lisas, et valeinfo vohamise ajastul hakkavad inimesed otsima toetuspunkti ning ajakirjandus siiski oma toimetusliku poliitikaga pakub paremat kvaliteeti.
Neljas põhjus ajakirjanduse usaldusväärsuse tõusule on tema meelest olnud nii-öelda koguduse kinnitus. See tähendab, et mida rohkem ajakirjandust rünnatakse, seda tugevamalt kaitsevad seda ajakirjanduse armastajad.
«Vanasti öeldi selle kohta, et rasketel aegadel koonduvad töölised ja talupojad aina tihedamalt partei keskkomitee ümber,» naeris Lang. Igal juhul on ajakirjanduse situatsioon tema sõnul suurepärane.
Reklaamiraha voolab suurkorporatsioonide taskutesse
Koorberg sõnas, et seda näitab ka digitellimuste kasv, kus aastaga on juurde tulnud 50 000 tellijat. Mureküsimuseks on, kas tellimuste kasv katab ära reklaamitulude vähenemise. Selle kohta hiljutine Kantar-Emori uuring lootust ei andnud. Kui enne koroonapandeemiat sai veel rääkida, et ehk jõutakse reklaamiturul lähiajal 2008. aasta majanduskriisi eelse tasemeni ehk 114 miljonit eurot aastas, siis nüüd oli kukkumine 17 protsenti. Kõige rohkem said pihta paberajalehed, mille reklaamitulud vähenesid ühe aasta 26,5 protsenti.
Koorberg lisas, et kõige suurema osa reklaamipirukast saab televisioon ehk 27 protsenti, aga Lätis ja Leedus küündib see pooleni kogu reklaamimahust. Järgmise tüki pirukast saab internetis tehtav reklaam ehk 26,3 protsenti ning seal vähenes reklaamimüük kõige vähem, vaid viis protsenti.
Naaberriikidega veel võrreldes tõi Koorberg välja, et Lätis vähenes eelmisel aastal ajalehtede reklaam keskmiselt 46,6 protsenti. See on pea kaks korda rohkem kui Eestis ja Leedus. Lang möönis, et see on päris karm.

Koorberg täpsustas, et Kantar-Emori arvates oli kogu Eesti reklaamituru maht 88,7 miljonit eurot. See ei sisalda reklaami Google'is ja Facebookis, sest tegemist pole Eesti turul oleva rahaga, vaid Iirimaa kaudu USAsse liikuv summa. See oli vähemalt 16,24 miljonit eurot, mis eelmisel aastal Eesti 14 suurima digi- ja meediaagentuuri kaudu telliti. Kantar-Emori uurijad ütlevad, et tegemist pole lõpliku summaga, sest pole teada, kui palju raha Eestist otse Google'ile viidi, selgitas Koorberg.