E, 23.05.2022
Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Ajakirjanduse usaldusväärsuse kasvust, Ratase kulutustest ja kasutamata vaktsiinidest
TALLINN, Eesti 02MAR20 Kuku raadio. Olukorrast ajakirjanduses. Pildil Rein Lang, Väino Koorberg. Foto Tairo Lutter/POSTIMEES Foto: Tairo Lutter
Kuku Raadio
Ajakirjanduse usaldusväärsuse kasvust, Ratase kulutustest ja kasutamata vaktsiinidest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3

Väino Koorberg ja Rein Lang võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette ajakirjanduse usaldusväärsuse kasvu, riigisekretäri vastutuse Jüri Ratase kulutuste heaks kiitmisel ja küsimuse, miks on kasutamata vaktsiini kogus iga nädal nii suur. Mitmed lood eelmisest nädalast pälvisid saatejuhtide silmis esiletõstmist.

Koorberg tõi välja, et Eurobaromeetri ajakirjanduse usaldusväärsuse uuringu järgi 2020. aastal Eesti elanike seas tõusis märgatavalt usaldus raadio- ja trükimeedia vastu. Kõige rohkem usaldatakse raadiot, mille usaldus tõusis 62 protsendilt 77 protsendini. Trükiajakirjanduse usaldusväärsus tõusis 50 protsenti 68 protsendini. Televisiooni usaldus on umbes samal tasemel ning internetti usaldab veidi üle poole Eesti elanikest, võttis Koorberg tulemused kokku.

Tegemist oli üleeuroopalise uuringuga erinevate institutsioonide vastu, millest selgus, et kasvas ka politsei, meedikute ja isegi valitsuse usaldusväärsus.

Lang märkis, et ajakirjanduse jaoks on ülimalt hea uudis, et tema kauba väärtus on tõusnud. Ta selgitas, et nad on Koorbergiga juba kaua rääkinud, et kui ajakirjandus pole usaldusväärne, siis selle kaup ei lähe ka kaubaks.

Koorberg küsis vastu, kas ajakirjandus on viimase aastaga oluliselt paremaks muutunud või võib-olla on inimesed hakanud selgemalt teadvustama, et kaupa on vaja. Lang leidis, et ajakirjandus on viimase aasta jooksul näidanud ka natuke paremat tööd. Koorberg lisas, et valeinfo vohamise ajastul hakkavad inimesed otsima toetuspunkti ning ajakirjandus siiski oma toimetusliku poliitikaga pakub paremat kvaliteeti.

Neljas põhjus ajakirjanduse usaldusväärsuse tõusule on tema meelest olnud nii-öelda koguduse kinnitus. See tähendab, et mida rohkem ajakirjandust rünnatakse, seda tugevamalt kaitsevad seda ajakirjanduse armastajad.

«Vanasti öeldi selle kohta, et rasketel aegadel koonduvad töölised ja talupojad aina tihedamalt partei keskkomitee ümber,» naeris Lang. Igal juhul on ajakirjanduse situatsioon tema sõnul suurepärane.

Reklaamiraha voolab suurkorporatsioonide taskutesse

Koorberg sõnas, et seda näitab ka digitellimuste kasv, kus aastaga on juurde tulnud 50 000 tellijat. Mureküsimuseks on, kas tellimuste kasv katab ära reklaamitulude vähenemise. Selle kohta hiljutine Kantar-Emori uuring lootust ei andnud. Kui enne koroonapandeemiat sai veel rääkida, et ehk jõutakse reklaamiturul lähiajal 2008. aasta majanduskriisi eelse tasemeni ehk 114 miljonit eurot aastas, siis nüüd oli kukkumine 17 protsenti. Kõige rohkem said pihta paberajalehed, mille reklaamitulud vähenesid ühe aasta 26,5 protsenti.

Koorberg lisas, et kõige suurema osa reklaamipirukast saab televisioon ehk 27 protsenti, aga Lätis ja Leedus küündib see pooleni kogu reklaamimahust. Järgmise tüki pirukast saab internetis tehtav reklaam ehk 26,3 protsenti ning seal vähenes reklaamimüük kõige vähem, vaid viis protsenti.

Naaberriikidega veel võrreldes tõi Koorberg välja, et Lätis vähenes eelmisel aastal ajalehtede reklaam keskmiselt 46,6 protsenti. See on pea kaks korda rohkem kui Eestis ja Leedus. Lang möönis, et see on päris karm.

Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku stuudios.
Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku stuudios. Foto: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Koorberg täpsustas, et Kantar-Emori arvates oli kogu Eesti reklaamituru maht 88,7 miljonit eurot. See ei sisalda reklaami Google'is ja Facebookis, sest tegemist pole Eesti turul oleva rahaga, vaid Iirimaa kaudu USAsse liikuv summa. See oli vähemalt 16,24 miljonit eurot, mis eelmisel aastal Eesti 14 suurima digi- ja meediaagentuuri kaudu telliti. Kantar-Emori uurijad ütlevad, et tegemist pole lõpliku summaga, sest pole teada, kui palju raha Eestist otse Google'ile viidi, selgitas Koorberg.

Lang sõnas, et numbrid näitavad, et Google'i, Facebooki ja sugulaste probleem Eesti ajakirjanduses on selgelt olemas. Koorberg täiendas, et probleem muutub iga aasta ka üha teravamaks. Arvatakse, et Google ja Facebook võtavad Eesti turult juba rohkem raha kui kogu ülejäänud digitaalne meedia. Lang sõnas, et siis tuleb raha tagasi küsida sisu tootmise eest.

Kas ABS spinnis kärbetega Ratase kulutusi?

Eelmise nädala kolmapäeval avaldas Holger Roonemaa Eesti Ekspressis artikli endise peaministri Jüri Ratase esinduskulutustest. Koorberg märkis, et kui ta kuulis laupäeva õhtul esimesi uudiseid Kaitseväe orkestri ärakoondamisest, siis ta mõtles, et ometi kord hakkas administratiiv-bürokraatliku süsteemi (ABS) pressiosakond tööle. Kuna Ratase skandaali ei saanud maandatud, tuli välja tulla emotsionaalsete kärpekavadega ning minna oluliste sümbolite kallale. «Nii unustatakse kohe ära palk Jüri Ratase õlal ja palk Jüri Ratase taskus,» ütles Koorberg.

Lang rikkus Koorbergi vandenõuteooria ära, arvates, et nii ruttu ei suuda isegi Eesti ABS reageerida. Ta tõi välja, et peaministri kulude arveldamiseks on loodud terve struktuur. Tema küsiks riigisekretär Taimar Peterkopilt toimunu kohta, sest tema kirjutab kulutustele alla ning vastutab eelarve täitmise eest. Peaministril lasub kohustus vaadata, et kulutused jääksid eetikanormide piiridesse.

Mehhanismide selgekstegemine peab tema sõnul alati eelnema väärtushinnangulistele kommentaaridele. Langile ei meeldinud ajakirjanike ennastülistavad sõnavõtud Ratase teemal, küll aga poliitikutelt kommentaaride võtmine.

«See, et anti võimalus erinevatel poliitikategelastel arvata selle asja kohta midagi, oli minu meelest 5+. See, et anti võimalus Kalle Muulil seletada, mida tema sellest asjast arvab, oli minu meelest hindele 10+, sest see oli lihtsalt suurepärane. Seda ei ole mõtet kommenteerida. Minu meelest on teatud asju, mida pole mõtet lahti seletada ja kommenteerida. Las inimene räägib, kulda räägib,» ütles Lang.

Koorberg lisas, et mitmed tema tuttavad ajakirjanikud hakkasid kollektsioneerima sissetulnud pressiteateid hindamatute tsitaatidega. Ta avaldas lootust, et tsiteeritavad võtavad ka hiljem tsitaadid omaks, kui neile sõnu meelde tuletatakse.

Lang ütles, et meem «Joogid autosse» on kindlasti selle suve hitt. Ta tõi välja, et eraettevõtluses ei saaks niimoodi, et kulutuste eest vastutavad inimesed kirjutavad alla ebaselgetele arvetele. Kui raamatupidaja ei informeeri ettevõtte omanikke, et keegi võimalusi kuritarvitab, siis on Langi kirjelduse järgi kuri karjas ning raamatupidaja peab lahkuma.

Kiitusi ja laitusi

Teiseks suurepäraseks looks ABSi toimetamistest oli Langi hinnangul Eesti Päevalehes ilmunud artikkel, kuidas ABS menetles 11 aastat ettepanekut rajada Astangule elamurajoon. Talle jäi silma, et ABS-laste kommentaarid sai kokku võtta sõnumiga, et menetletud on nii, nagu seaduses ette nähtud. «Kui on JOKK, siis ajakirjanik jääb rahule. Aga ei ole ju nii,» sõnas ta.

Veel tunnustas ta Mikk Salu, kes Ekspressis kirjeldas, kuidas portaal vabaks.ee tundub talle kahtlane. Lang meenutas, et kui ERIAL reklaamis ehk ilmsete joobetunnustega naise sõnadega igas kanalis, siis kellelgi oleks pidanud hakkama hoiatustuluke põlema. Tema sõnul peaks ajakirjandus hoidma teravalt silma peal, et kui turule tullakse finantsteenust pakkuma väga suure turunduseelarvega, siis küsitaks ka tausta kohta.

Sugeda sai saatejuhtidelt vaktsineerimise korraldus, mille puhul Tallinki peadirektor Paavo Nõgene juhtis tähelepanu võrdlusele, kui palju tuleb Eestisse vaktsiine sisse ja kui palju on neid ära süstitud. «Ei ole minu meelest tarvis seda, et suurettevõtte direktor peab arvet ja hakkab ühiskonnale kuulutama. See on väga hea, et seda tehakse. Aga äkki mõni ajakirjanik võiks,» märkis Lang.

«Kas Eestis ajalehetoimetusees või raadiotoimetusees on ka keegi, kellel hakkab lambike põlema, et äkki võrdleks?» kutsus ta üles. «See on täiesti avalik informatsioon, kui palju on laekunud, palju on süstitud. Palun väga, ava see lehekülg. See võtab viis minutit, maksimum. Siis hakka sügama kukalt, võta telefon, helista ja esita küsimus, et miks, sõbrad, see niimoodi on. Kui sellele saad lihtsalt vastuse, et numbrid on erinevalt tõlgendatavad, nagu me jälle kuulsime...»

Koorberg ütles vahele, et samasuguse vastuse sai ka Nõgene. Samuti on tema hinnangul ajakirjandus korduvalt küsinud, miks vaktsiinide jääk on nii suur.

Langilt sai kiita ka Indrek Lepik, kes Ekspressis kirjutas loo Angela Merkeli võimalikust järglasest kantsleritoolil ehk Saksamaa roheliste partei liidrist Annalena Baerbockist. Tema sõnul kirjutas Lepik artikli, kust keskmise tajuvõimega inimene sai aru, millised on Saksamaa sisepoliitilised suundumused.

Märksõnad
Tagasi üles