Tänavu on oma elu märga hauda jätnud seitse kalastajat
/nginx/o/2019/12/27/12837062t1h8e91.jpg)
Kalapüügihooaeg on küll hoos, kuid paraku on püügirõõmuga kaasnenud hulk traagilisi õnnetusi – aasta algusest praeguseni on oma elu märga hauda jätnud 7 kalastajat, teatas päästeamet.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremetsa kirjeldusel on õnnetuste põhjused väga erinevad. «On juhtumeid, kus paat läks ümber, kalastaja kukkus külma vette ja alajahtus. Samuti on juhtumeid, kus saatuslikuks sai kahlamispükstesse tunginud vesi,» rääkis ta ja lisas, et mitmel juhul on põhjus peitunud ka alkoholi liigses tarvitamises.
Saaremets paneb kalastajatele südamele, et ülimalt oluline on juba enne kalale minekut veenduda ohutuses ja viia end kurssi veekogu erisustega, seda eriti juhul, kui kalale minnakse harjumuspärasest paigast kaugemale. «Võõras kohas kalastades ei oska inimene konkreetse veesilma looduslike eripäradega arvestada ja õnnetuseks piisab vaid halvast juhusest. Seetõttu tasub pidada nõu kohalike kalameestega, kes veekogu peenemaidki nüansse tunnevad,» rõhutas ta. Samuti tuletab amet meelde, et arvestama peab ka ilmaoludega ning tugeva tuule ja heitlike olude puhul tasub jääda kaldale.
Lisaks eeltööle ei tohi unustada ka üldisi ettevaatusabinõusid – paadiga veele minnes peab seljas olema korrektselt kinnitatud päästevest. Arvestada tuleb aga sellega, et ilmad on olnud võrdlemisi jahedad, vesi on veel külm ja alajahtumiseks piisab kümmekonnast minutist.
Kahlamispükse kasutades peab arvestama sellega, et madalas vees on nad kalamehele väärt abilised, kuid sügavamal on oht, et vesi võib kergemagi laine tõttu pükstesse sattuda, sinna jäänud õhu lukustada, jalad üles lükata ja pea ootamatult vee alla suruda. Sellistes oludes on keha vee peal hoidmine ja iseseisvalt kaldale pääsemine väga raske, kui mitte võimatu.
Saaremets rõhutab, et õnnetus võib tabada ka kõige vilunumat kalameest ja ettevaatlikkust ei ole seetõttu kunagi liiga palju. «Ohutus algab igaühest endast ja hoolitseda tuleb selle eest, et õnnetuse juhtumise risk oleks võimalikult väike. Kindlasti tasub kalale minna koos kaaslasega, sest siis on lähedal seltsiline, kes saab õnnetuse korral appi rutata ja halvimast päästa,» ütles ta.
Kokku on sel aastal uppunud juba 15 inimest.