Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: Keskerakonna valitsuse vahetus viib nad Reformi või EKRE kannupoisiks

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ja Isamaa poliitik Kalle Muuli arutlesid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» tulevaste presidendivalimiste üle, kus ikka veel pole esile tõusnud ühtegi kindlat kandidaati. Kellele on Jüri Ratase kandideerimine kasulik? Kas Keskerakond mängis valitsuse vahetamisel on poliitilise esikoha maha? 

Aaviku hinnangul on kogu Eesti rahvas juba mitu kuud alandavas olukorras pidanud ootama, kas ja millal tuleb ühel inimesel pähe öelda, et ta kandideerib presidendiks. Enne Jüri Ratase viimast sõna ei taha isegi teised parteid hakata muid kandidaate esitama.

«Poliitiline loogika on arusaadav, miks see nüüd nii on läinud. Aga tegelikult see meeldiv olukord ei ole ja võib-olla nii ei peaks olema. Mina ütleks, et eelmise korra ehmatus on teinud meist liiga vähe idealistid. Ka ajakirjanikest muuhulgas,» sõnas ta.

Marti Aavik. Foto: Remo Tõnismäe/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Aavik selgitas, et arutlemise asemel, millist presidenti tahetakse ning millist rolli peaks ta täitma, on ka avalikkuse suhtumine väga poliittehnoloogiline.

Muuli võrdles, et põhimõtteliselt on presidendi valimised seaduse järgi sarnased riigikogu esimehe valimisega. See tähendab, et tegemist on erakondade kokkuleppega. Kokkuleppe järel peetaval salajases hääletuses võivad küll mõned hääled teistmoodi jaguneda, aga kogu protsess algab erakondade kokkuleppest.

Muuli argumenteeris, et seaduse järgi saab presidendi kandidaadi üles seada alles neli päeva enne valimisi. Kampaania on rahva ja ajakirjanduse ootus, aga ei vasta seadusele ning ka riigikogu esimehe puhul pole tavaks, et sellele eelneb mitmekuine arutelu eri kandidaatide üle.

Aaviku põhimõttelise veendumuse järgi peaks kandidaadid siiski olema teada varem kui paar päeva enne valimisi, et avalikkus saaks neid järele katsuda ja nõrgad kohad tuleksid välja. On selge, et kui valik tuleb tipp-poliitikute seast, siis nemad on juba varasemalt olnud suure tähelepanu all. Aga see ei pruugi nii olla, ütles Aavik. Muuli leidis, et sellisel juhul tuleks hakata muutma presidendi valimise korda.

Tema hinnangul on Ratase ootus saada presidendiks esile toonud, et praegusel valitsusel ei ole poliitilist sisu. Koalitsiooni ei loodud mitte reformide tegemiseks, vaid ametikohtade saamiseks: Kaja Kallas tahtis saada peaministriks ning Jüri Ratas presidendiks, argumenteeris Muuli. Sealjuures nii, et Keskerakonna korruptsioonijuhtumid tõsta laua pealt maha, aga säilitada erakonna koht valitsuses.

«Need kaks ametikohta määrasid valitsuse tuleviku ja sisu. Ja nüüd on selgunud – mida võis ka arvata – et nii pikalt ei saa ikkagi poliitikas midagi planeerida ja kokku leppida,» märkis ta. Olud on muutunud, Reformierakonnas on teised meeleolud ning enam Ratas presidendipasjanssi nii lihtsalt välja ei mängi. «Ma arvan, et Jüri Ratas, kui ta vähegi olukorda õigesti hindab, siis sa teatab, et ei kandideeri presidendiks,» prognoosis Muuli.

Riigikogu esimees Jüri Ratas. Foto: Kristjan Teedema/Postimees Grupp

Aaviku sõnul oleks Ratase saamine presidendiks kasulik vaid Ratasele endale ning EKRE-le. Muuli leidis, et Keskerakond on teinud valitsuse vahetamisega suure vea. Algul poliitiliselt hea käiguna tundunud manööver hakkab tema hinnangul lähiajal veel Keskerakonda kõvasti lõhkuma.

Esiteks presidendivalimised, mis ei pruugi minna Keskerakonna ootuste järgi. Teiseks tõuseb Muuli hinnangul nüüd esile Reformierakonna ja EKRE vastasseis ning Keskerakond taandub nende kõrval kolmandaks. «Emma-kumma partneriks või kannupoisiks, kui halvemini öelda, kes siis peab valima, kummaga ta valitsust tahab teha,» märkis Muuli. See on suur kukkumine, sest pärast eelmisi valimisi oli Keskerakond Eestis number 1 tegija.

Aavik tõi välja, et tema silmis on Keskerakonnal endal olemas vähemalt üks kandidaat, kes on ametikohale väärikas ning keda lisaks Reformierakonnale võiksid usaldada ka Isamaa või Sotsiaaldemokraatide saadikud. Muuli pärimise peale vastas Aavik, et temal on selline kandidaat välja mõeldud, aga tasuta Keskerakonnale ette ei ütle.

Muuli lisas, et kui riigikogus kokkulepet ei saavutata, siis on kahtlane, et valimiskogu suudaks presidenti ära valida. Tühjade sedelite trikiga on võimalik vaip alt ära tõmmata igalt kandidaadilt ning Muuli oletas, et EKRE seda ka teeb. Kui aga valimine jõuab jälle ringiga tagasi riigikokku, võib oodata samasugust musta hobuse kandidaati kui Kersti Kaljulaid.