Nädala tegija Martin Herem: Venemaa jaoks peab meil olema reaalne sõjaline võimekus (27)

Martin Herem Foto: Mihkel Maripuu
Kuku Raadio
Copy

«Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem rääkis Kuku raadio saates «Nädala tegija» kaitsevõimest ja kärbetest, mida kaitseväes peab tegema.

Herem tõi välja, et väga oluline on olla kindel, et Eesti kaitsekulutused jäävad 2 protsendi peale SKTst. See tähendab, et kulutusi saab kuni kümne aasta peale ette planeerida, mida on vaja juurde hankida ning milliseid võimekusi saab täiendada. See omakorda loob reaalse riigikaitse.

«Kui see asi kogu aeg hüppaks ootamatult üles-alla, siis ei teaks, kuhu mingil aastal hangetele või ülalpidamisele midagi panna ning ma arvan, et meil oleks pooled asjad ligadi-logadi poolvalmis,» kirjeldas Herem.

Herem selgitas, et kaitseväe orkestri kärpimine on vajalikuks sammuks, et tagada teiste võimekuste olemasolu. Nende hulka kuuluvad näiteks meremiinid. Lisaks avaldas Herem lootust, et sellel aastal kirjutatakse alla leping laevatõrjerakettide hankimisele, mis võiks relvastusse jõuda 2023.–24. aastal. «See tähendab kümneid inimesi, keda me peame nende süsteemide opereerimiseks tööle võtma või ümber õpetama olemasolevaid. Aga kui me kedagi ümber õpetame, siis vanad kohad tuleb ka ära täita,» ütles ta.

Herem kinnitas, et ta saab aru, et kärpeplaanid puudutavad konkreetseid inimesi, kelle töö kaob ja sissetulek väheneb. Tema ülesandeks on siiski sõjalise riigikaitse arendamine ning selle suhtes peab ta käituma vastutustundlikult.

Ta tõi välja, et kui vaadata Venemaa käitumist, siis Eesti idanaaber pole viimaste aastate jooksul rahulikumaks jäänud. «Kõik mürgitamised, õhku laskmised, retoorika – minu arvates on see ikkagi sõjale lähemale astumine. Kas just suurele sõjale, aga relvastatud konfliktile. Siis tuleb eelkõige näidata, et meil on midagi vastu panna ning peab olema valmisolek midagi panna, mitte lihtsalt kaardi peal ruudukesi joonistama ning öelda, et küll meil on äge vägi,» argumenteeris Herem.

Herem näeks ka ajateenijate arvu kasvu. Need otsused on alles ees, aga tema ettepanek on kutsuda järgmisel aastal teenistusse 3500 ajateenijat, 2023. aastal juba 3800 ning nii edasi 4000 inimesi. See tähendaks, et üle poole nendest meestest, kellele ajateenistus on kohustuslik, jõuaks ka riigikaitset õppima. Sinna hulka kuuluvad ka kõik vabatahtlikud naiskodanikud, kes lähevad ajateenistusse.

Ta tunnustas, et eelmisel aastal tuli 51 protsenti ajateenijatest ise, mitte ei jäänud ootama kohustuslikku kutset. See on kõrgem määr, kui kunagi varem. Kui see aga kasvab, on Heremil ainult hea meel.

Orkestri juurde tagasi tulles ütles Herem, et spekuleerida ta ei taha, aga tema arvamus on, et mingi osakoormusega orkester jääb, kelle puhul poleks tegemist tegevväelastega. Monumentide avamist ja aastapäevade tähistamist saab kaitsevägi teha ka kohalike kollektiividega. Seda on varemgi tehtud. «Kindlasti seal mängitakse mööda ka. See ei tähenda. Ma arvan, et me peaksime andma neile võimaluse ja neid ära kasutama,» märkis kaitseväe juhataja.

Herem lahkas veel küberajateenistuse perspektiivi, kas kaitseväe sportimisvõimalused on paranenud ning kuidas tekkis kaplaniteenistuse koondamise otsus.

Tagasi üles