Välisminister Eva-Maria Liimets kinnitas Kuku raadio saates «Välismääraja», et Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel valitses üksmeelne arusaam, et Valgevene valitsus tegi pretsedenditu sammu, kui sundis maanduma reisilennuki, et kätte saada opositsiooniline ajakirjanik Raman Pratasevitš.
Liimets tõi välja, et mitmed Lääne-Euroopa riigid olid aruteludes eestvedajad. Samuti avaldati solidaarsust Lätile, mis sattus Valgevene režiimi kriitika alla seoses Valgevene opositsiooni lipu kasutamisega.
Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu tõstis esile Ühendkuningriigi välisministri Dominic Raabi sõnad, et Valgevene valitsus poleks sellist käiku ette võtnud ilma Venemaa vähemalt kaudse heakskiiduta.
Saatejuht Erkki Bahovski täpsustava küsimuse vastuseks möönis Stoicescu, et tingimata ei pidanud omavahel läbi rääkima Aljaksandr Lukašenka ja Vladimir Putin, aga Valgevene ja Venemaa moodustavad teatud määral liitriigi. «Neil on ju integreeritud mitte ainult õhukaitse, vaid sisuliselt kõik jõustruktuurid töötavad käsikäes. See lihtsalt ei ole võimalik, et Venemaa ei teadnud ette,» sõnas ta.
Kuigi on püütud näidata, et Valgevene võis ka ise lennukimaandamise operatsiooni ellu viia, siis Stoicescu hinnangul toetusid nad vene kolleegidele, kes mitte ainult ei julgustanud, vaid ka jagasid informatsiooni. «Ma üldse ei kahtle, et Venemaa oli vähemalt teadlik, kui mitte kaasosaline,» märkis ta.
Liimets selgitas, et Valgevene lennukompanii Belavia lendude keelustamine eelmisel nädalal valitsuses venis seetõttu, et nad pidasid nõu rahvusvahelise õiguse asjatundjatega ning need arutelud võtsid mõnevõrra kauem aega kui loodeti.
Samas oli aga valitsusel kindel soov kehtestada Belaviale piirangud sanktsiooniseaduse alusel, et need oleksid rahvusvahelise õiguse järgi vettpidavad. Ta tõi võrdlusena Rootsi vastuvõetud sanktsioonid, mida Belavia on vaidlustanud. «Meie jaoks oli tähtis, et meie otsus oleks kindel ega poleks hiljem vaidlustatav,» rõhutas välisminister.
Eesti Minski saatkonna andmetel on praegu Valgevenes lõksus üksikud Eesti kodanikud, kelle reisiplaanid on olnud seotud kompaniidega, mis enam Valgevenesse ei lenda. Liimets tõi välja, et variantideks on lennata Istanbuli kaudu või tulla maismaad mööda Vilniusesse, sest Minski ja Vilniuse vahel on tihe bussiliiklus.
Maismaapiiri ületamise jaoks on aga vaja migratsioonikeskuselt väljasõiduviisat, mille puhul peab taotlemist põhjendama ja näitama ette marsruudi. Samuti menetletakse viisasid ühekaupa, nii et see võib kujuneda aeganõudvaks protsessiks. Samas on saatkond valmis pakkuma individuaalselt nõustamist, kuidas ikkagi Eestisse tagasi saada.