Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Väino Koorberg: kõigepealt sõidavad vaktsiinid, siis inimesed vabariigi teise otsa

Rein Lang ja Väino Koorberg vaatlesid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses», kuidas ajakirjandus on kajastanud administratiiv-bürokraatliku süsteemi (ABS) leemekulbi liigutamist. Juttu jätkus ka muustki.

Eelmisel nädalal võttis ajakirjanduses jõuliselt sõna Tallinki peadirektor Paavo Nõgene, kes on kriitiline vaktsineerimiskorralduse suhtes. Langi jaoks oli muljetavaldav, kuidas ABS hakkas Nõgese väidetele reageerima ning väitis, et esitatud arvud on valed. Seepeale aga küsis Nõgene kohe, et millised on siis õiged arvud. Sellele küsimusele pole aga tänaseni vastust tulnud.

Koorberg leidis, et tegemist on tüüpilise ABSi käitumisega. Lisaks aga tuleb esile tõsta sotsiaalminister Tanel Kiike, kes peaks siiski olema poliitik, mitte ABSi esindaja. Ta selgitas, et kui Eesti vaktsineerimise edetabelis tõusis, tavatses Kiik Twitteris pidevalt aru anda, kui hästi Eestil ikkagi läheb. Nii, kui me hakkasime nimekirjas tahapoole vajuma, hakati ütlema, et ega need numbrid ei olnudki olulised.

Samuti kutsus ta üles lahendama vaktsiinide logistikaprobleeme. «Head sõbrad ajakirjanikud, saatke sotsiaalministeeriumisse ja eriti asekantsler Maris Jessele Eesti logistikafirmade kontakte, et nad õpetaksid, kuidas lõpetada ära see jama, et sõidavad vaktsiinid vabariigi teise otsa ja sõidavad inimesed vabariigi teise otsa. Siis selgub, et kuu või kaks hiljem sõidavad nad täpselt samamoodi, sest vahepeal ei suuda keegi korraldada, et see inimene Tallinnast, kes sõitis vaktsiinisüsti saama Narva, saaks oma teise süsti Tallinnast,» sõnas Koorberg.

Langi jaoks on kummaline, et suurürituste korraldajatele pannakse kohustus võimaldada ka külastajate testimist. Nakatumisohu vähendamiseks on vaktsineerimispassid ja läbipõdemise tõendid. Koorberg märkis, et küllap on testimiskohtade loomise kohustuse määramisel kellegi majanduslik huvi mängus. Lang nõustus ning kutsus üles uurima, kelle taskusse läheb vaktsiinisüstist saadav tulu.

Reklaami ja ajakirjanduse seotusest

Tähelepanu vääris Õhtulehe taskuhääling «Börsisupp», kus sai sõna PR-agentuuri Daltoni juht Ivo Kallasmaa, kes rääkis ausalt suhtekorralduse ja ajakirjanduse vahekorrast. «Ta rääkis armsasti ära, millised on suhtekorraldajate vajadused ja mismoodi ajakirjandus saaks neid vajadusi rahuldada. Nii mitmedki asjad, mida meie olime siin saates kahtlustusena üles riputanud, said sealt kinnitust,» ütles Koorberg.

Ta sai Kallasmaa jutust aru, et kui on vaja, et sõnum või reklaam jõuaks põhimõtteliselt kõigi Eesti inimesteni, siis võib ülejäänud ajakirjanduse kõrvale heita. Piisab sellest, et sokutada materjal sobiva ajakirjaniku juurde Ringvaatesse ja Koorbergi mäletamist järgi TV3 õhtusesse saatesse ning turg ongi kaetud.

Lang ütles, et need, kes teavad, kuidas vorsti tehakse, seda ei söö. Selle saate läbikuulamise tagajärjel tekkis temal teatav okserefleks, aga on ikkagi hea, kui inimestel lubatakse rääkida ning tõde tuleb päevavalgele.

Koorberg lisas, et Kallasmaa järgi tuleb materjal anda ajakirjanikule söödaval kujul, nii et ajakirjanikul oleks lugu jutustada ja siis ei ole ka ERRi eetikanõunikul selle kohta midagi kobiseda.

«Ja kõige parem variant on, kui see on nii hästi koostatud lugu, et piisab ainult sellest, kui inimene ise sellele ajakirjanikuna alla kirjutab,» märkis Lang küüniliselt.

Rein Lang ja Väino Koorberg Kuku stuudios. Foto: Tairo Lutter/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Inflatsioonist

Eelmisest nädalast jäi saatejuhtidele silma Sulev Vedleri lugu Eesti Ekspressis, mis käsitles, kas koroonapandeemia viib osa raha väärtusest. Lang märkis, et esimest korda üle pika aja nägi ta tõesti professionaalset ajakirjanduslikku käsitlust sellest, miks tekib inflatsioon ning miks ülekulutamine ja rahatrükk on juba oma olemuselt kaheldava väärtusega lahendused.

Ta tõi võrdlusena esile Soome ajakirjanduse, kus on käinud mitmekülgne debatt selle üle, mis saab Euroopa Liidus rahatrükist ehk võlaostuprogrammist edasi, kui see soosib laristamist ja poliitilist populismi. Varasemalt oli Soomes suur arutelu selle üle, kas Soome parlament üldse annab Euroopa Liidu taastepaketile oma heakskiidu.

Marini ja Ratta söökidest

Soomest oli Langil ja Koorbergil juttu rohkemgi. Soomes on ajakirjanduses lahvatanud tõsine skandaal ning algatatud on ka politseiuurimine peaminister Sanna Marini hommikusöökide üle. Marin elab riigi residentsis, mistõttu on talle serveeritud seal igal hommikul ka riigi raha eest hommikusööki. Iltalehti arvates pole see aga seadusega kooskõlas, selgitas Lang skandaali tagamaid.

Saatejuhid arutlesid, kas tegemist ikka oli juhusega, et Marini söögiarved võeti Soomes ette just pärast seda, kui Eestis oli Eesti Ekspress avaldanud artikli Jüri Ratase esinduskulude kasutamisest. Lang sõnas, et Iltalehti ajakirjanikud jälgivad küll hoolega, mida Eesti meedias kirjutatakse.

Koorberg tõi välja, et Eestis jäi riigisekretäri kommentaaride kajastusest kõlama tees, et riigikantselei on peaministri teenindamiseks ning seetõttu aktsepteeriti ka kulutusi, mille puhul polnud täpselt teada, kellele need lähevad. Marini kulutuste puhul vaadatakse aga täpselt, kas peaministri kantselei poolt peaministri hommikusöökide riigi kuludesse kandmine on seaduslik.

Lang nõustus, et selles on väga suur vahe. Ta rõhutas, et õigusriigis on asjad korraldatud niimoodi, et iga kulutus on ette nähtud mõne õigusaktiga. Demokraatlikuks õigusriigis ei peaks tekkima olukord, kus administratiiv-bürokraatlik süsteem loeb poliitiku soove tema silmadest. Ta märkis, et jääb suure huviga ootama, kas Eesti ajakirjandus uurib riigikantselei töökorraldust edasi või on nüüd otsad kokku tõmmatud.

Soomes töötamisest

Ajakirjanik Raimo Poom võttis eelmisel nädalal teemaks Soomes töötavate eestlaste maksustamise. Lang tõi esile, et Eesti ajakirjanduses on vähe räägitud, et Soomes töötamise võlu on teenida Soome palka, aga maksta Eesti makse. Soome ja Eesti vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise kokkulepe näeb ette, et kui inimene on vastavas riigis 183 päeva või rohkem, muutub ta selle riigi maksuresidendiks.

Praegu on aga küsimus muutunud tundlikuks, sest piiri ei saa enam ületada. Lang kirjeldas, et see jätab Soomes töötavad inimesed sundolukorda: kas võtta pere kaasa ja kolida kogu täiega Soome või jääda Eestisse. See on ka Soome ametiühingute unistus, et pendelränne ära lõpetada.

Valgevenest ja Kuusiku kohtuasjast

Ka sellel nädalal tuli rääkida Valgevene valitsuse otsusest opositsiooniline ajakirjanik kinni võtta ning selle järellainetusest ajakirjanduses. Lang tõi välja, et ta eelmises saates ennustas, et Oudekki Loone hakkab riigipea Aljaksandr Lukašenka sammu õigustama – ning täpselt nii ka läks.

«Tore, et Oudekki kasutas täpselt samu argumente, mida president Putin oma kohtumisel Lukašenkaga Šotsis. Ainult et Oudekki kasutas neidsamu argumente paar päeva varem. Nüüd on kaks varianti: kas seltsimees Putin jälgib väga tähelepanelikult, mida ütleb Eesti poliitik Oudekki Loone, kes on väga tark. Või saaadetakse keskusest jutupunktid aegsasti laiali ja Oudekki Loone jõudis Putinist ette,» spekuleeris Lang.

Koorberg heitis ette, et Eesti reaktsioon pole olnud ei terav ega terane. Lang sõnas, et tema oleks hääleka seltsimeeste koori suhtes väga skeptiline. Ta tõi esile, et ka siseriiklikult pole välja kujunenud ühtset arusaama, kas sanktsioonid töötavad.

Saatejuhid käsitlesid veel Marti Kuusiku kohtuasja, mille puhul Koorberg ootab, et kohtunik tuleb motiveeritud otsusega välja võimalikult kiiresti, sest see selgitaks avalikkusele, miks tehti just selline otsus. Ta tõi välja, et mitmed inimesed on keeldunud kohtuasja kommenteerimast, kuna see on veel pooleli, aga just kohtunikul on võimalus seda teha. Kohtunik peaks juba kohtusaalis seletama otsust avalikkusele, märkis ta.